"Minu sõnum ei ole see, et poisid on rumalamad, vaid see, et rohkem tuleb mõelda, kuidas nende eripäraga arvestada," ütles Puksand, kommenteerides PISA testi tulemusi, mille järgi on poisid Eesti koolis lugemisoskuselt tüdrukutest ligi ühe õppeaasta jagu maas.

"Poisid on lugemises nõrgemad üle maailma," rääkis Puksand. Ta tõi näiteks Soome, kus poiste ja tüdrukute vahel on erinevus 62 punkti, mis on poolteist aastat õppetööd. Eestis on see 44 punkti.

"See vajaks eraldi lisauuringut, miks on see erinevus nii suur. Aga siit ei tohi teha järeldust, et poisid ei oska lugeda," kõneles ekspert. Ta rõhutas, et Eesti poisid loevad oluliselt paremini kui OECD riikides keskmiselt.

Kindlasti tasuks Puksandi sõnul edaspidi uurida seda, kas poiste õpetamine eraldi klassides annaks paremaid tulemusi.

"Üliõpilaste töödest on jäänud silma, et kui võrreldakse segaklasse, poisteklasse ja tüdrukuteklasse, on poisteklassi tulemused paremad kui segaklassi tulemused," rääkis õppejõud. "Kui poisid õpivad koos, lähenetakse neile teistmoodi, õpetaja võib-olla arvestab rohkem nende vajadustega ja see tagab ka nende paremad tulemused. Kui meil on segaklass, siis me õpetame n-ö keskmist õpilast ja ei arvesta nii palju eripärasid."

Praegu on Eestis suhteliselt vähe poiste ja tüdrukute eriklasse. Tallinna piirkonnas võib näiteks tuua Laagri kooli ja Vanalinna hariduskolleegiumi (VHK).

Poisid aasta hiljem kooli?

Puksand tõdes, et selle kohta, kas poiste õpitulemused paraneksid, kui nad läheksid tüdrukutest ühe aasta võrra hiljem kooli, ei ole tehtud, kuid ta pidas seda huvitavaks mõtteks.

"Seda on ka varem välja pakutud, et äkki poisid peaksid minema aasta hiljem kooli," rääkis Puksand. "Siis saaks ka nende sotsiaalne küpsus rohkem areneda, mis vähendaks käitumisprobleeme." Laste keelelise arengu seisukohalt oleks see tema sõnul täiesti mõeldav, aga loomulikult tuleks vaadelda õpilasi täiesti eraldi, kes ja millal oleks valmis kooli minema.

Kuigi ka varasemad PISA uuringud on näidanud, et poisid jäävad oma lugemisoskuselt tüdrukutest maha, pole seni nende hilisemat kooliminekut ametlikult arutatud. Puksandi sõnul on põhjuseks ilmselt võrdse kohtlemise printsiip, aga ka traditsioon, et Eestis on lapsed läinud kooli 6- kuni 7- aastaselt.

"Iga last üksikult vaadates on ka näiteid, et 6-aastaselt kooli läinud poistel on olnud supertulemused," märkis Puksand. 15-aastaste õpilaste puhul on poiste tulemus matemaatikas parem kui tüdrukute oma - see omakorda näitab, et poisid ei peaks hiljem kooli minema.

15-aastaste õpilaste seas läbi viidud PISA test näitas, et Eesti laste lugemisoskust on 2009. aastaga võrreldes paranenud nii poistel kui tüdrukutel, kuid poiste tulemus oli 44 punkti madala. Lugemise elektroonilises testis olid samuti tüdrukud kõrgema tulemusega – tüdrukutel 541 ja poistel 504 punkti ehk vahe oli 37 punkti.