„Sõitsin rulluiskudega ja karu murdis väga suure raginaga põõsaid ja jooksis minu nina eest üle tee, nii 10 meetri kauguselt. Vaatas kus juures minu poole, aga siis jooksis suure hooga edasi,” kirjeldas oma tänahommikust kohtumist karuga Delfile Eesti Energia tuumaenergeetikaosakonna juhataja Andres Tropp.

„Ma jäin seisma, ei osanud midagi selle kohta arvata. Ma nägin karu nii lähedalt esimest korda, kui loomaaed välja arvata,” rääkis Tropp, et mõtles nähtu üle tükk aega ning sõitis seejärel edasi. „Adrenaliin tõusis üles – mul oli pulsikell käe peal ja rihm oli ümber, vaatasin et pulss hüppas kohe hüppeliselt üles.”

Neist kahest oli rohkem hirmul ilmselt siiski karu, kes oli Tropi sõnul suhteliselt väike ja noor. „Ma arvan, et ta võis olla kuni kahe aasta vanune,” sõnas mees, kelle hinnangul oli karu ka üsna hirmunud. „Ta ikka väga suure kiirusega liikus - nii et võsa ragises.”

Karu jooksis Tropi eest üle Lillepi pargi rulliraja umbes Joey Dunlopi mälestuskivi juures. „Ta tuli Selveri poolt ja jooksis Selveri poolt vaadatuna Lillepi pargi kõige kaugemast otsast üle tee. Kas läks Pirita valgustatud suusaraja poole üle tee või Kose teele, seda ma ei näinud.”

Tropp märkis, et paarsada meetrit sellest kohast eemal oli palju lastega perekondi, mistõttu tekkis mehel tunne, et midagi tuleks teha. Lõpuks jäi mehele siiski vaid lootus, et karu tagasi ei tule.

Koju jõudnuna luges Tropp, et karu on vahepeal Lauluväljaku juurde jõudnud. „Ilmselge on see, et ta pööras vahepeal otsa ringi ja tuli tagasi. See näitab seda, et ta on üsna suures segaduses. Ta on juba päris pikalt liikvel,” märkis Tropp, kes kohtas karu kell 10.17 ehk enam kui tund enne häirekeskuse teadet.