G4S heiskas rannas punase lipu, sest koostöös linnavalitsusega jõuti järeldusele, et rannavalve töötajad ei ole pädevad hindama silmaga vee bakteriaalset koostist, kuna tervisekaitse inspektsiooni 15. juulil võetud proovid sisaldavad normist rohkem kolibaktereid, ütles Delfile G4S avalike suhete direktor Andres Lember.

Tervisekaitseinspektsiooni hinnangul piisab antud reostustaseme puhul ka kollase lipu heiskamisest, sest reostus ei ole nii tugev, mille pärast tuleks keelata inimestel ujumine. “Me ei ole öelnud, et pange punane lipp. See on tõlgendamise küsimus,” ütles tervisekaitseinspektsiooni pressiesindaja Iris Saluri.

Tema kinnitusel võeti normist enam kolibaktereid sisaldav proov 15. juulil, mil olid suured sajud ja see võis proovide tulemusi mõjutada. Tõenäoliselt on kõrgema reostustaseme taga Pirita jõe suudmes seisvad laevad, sest Merivälja poolses Pirita ranna osas on proovid normi piires. Järgmised proovid on plaanis võtta 29. juulil.

Küsimusele, kas on lootust, et punane lipp nädalavahetusel kollase vastu vahetatakse, vastas Saluri: “Seda otsustab G4S. Tervisekaitse seisukoht on, et piisab kollasest lipust vee kerge reostuse korral. Aga kui nad tõlgendavad reostusohtu kuidagi teisiti või on vesi liiga külm või on mõned muud ohud, siis me ei saa öelda, et ärge pange punast lippu.”

Rannas lehvivate lippude tähendus on järgmine: Punane lipp — ujumine on keelatud. Veekogu on tormine, suured lained, tugevad hoovused. Vesi on külm, nõuetele mittevastav vee kvaliteet (mikrobioloogiline reostus, sinivetikad), muu oht.

Kollane lipp — ujumine on ohutu vaid kogenutele, kuna olukord vees on muutlik — tuulevaikus vaheldub tugevate tuuleiilidega, mis tekitavad suurt lainetust. Lapsed, vanurid või nõrgad ujujad võivad sellises olukorras mitte toime tulla. Kollane lipp võib tähendada ka suplusvee kergemat reostust.

Roheline lipp — ujuda võivad kõik. Tuulevaikne või nõrk tuul. Ei ole hoovusi ega kiiret voolu.

Teemat uurisid ka TV3 “Seitsmesed uudised”.