„Oleks neil vähemalt suukorv peas, aga ei ole. Kondavad ringi, ehmatavad lapsi ja lapsevanemaid, roojada vette ja liivale sisse. Suvel mängivad seal väikesed lapsed ja kaevavad välja hunnikute viisi koerte väljaheiteid. Jalutan rannas iga päev ja näen ju, mis toimub. Kohutav!“ räägib Sergei, kelle sõnul kardab rahvas koeri ja on pahane. Hoolimatud loomaomanikud heal juhul eiravad märkusi, halvemal juhul aga nähvavad midagi ülbelt vastu. Ka rannavalvetöötajate märkusi ei peeta millekski.

„Talvel-kevadel valitsenud halb olukord on muutunud talumatuks. Pirita randa šantažeerivad koerad ja ülbed koeraomanikud, populaarsest puhkealast on saanud hunnikuterohke koerte jalutusväljak,“ ei ole Sergei rahul. Ometi on Pirita rannas spetsiaalselt tähistatud alad, kus koeraga jalutamine on lubatud.


Munitsipaalpolitsei Pirita tugipunkti peainspektori Anne Järve sõnul on Sergei mure igati mõistetav ja õigustatud. Viimase aja koeraründed Pirital-Meriväljal-Mähel lisavad kõigele kaalu.

Mis puudutab rannas patrullimist, siis ilusate rannailmade saabudes, on ka mupo tugipunkti peainspektoril plaanis seal kontrollkäike teha. Hetkel on tema põhitähelepanu aga suunatud jooksus oleva ohtliku koera tabamisele. Juhtlõngad on juba käes. „Olen viimased päevad, koera pilt käes, ainult mööda Piritat tiirutanud ja inimestega suhelnud, nii koeraomanike kui ka tavaliste inimestega. Kogu Pirita rahvas on äärmiselt sõbralik ja murelik," rääkis Järva ja kutsus piritlasi üles rohkem omavahel suhtlema ja üksteist mõistma. Järva sõnas, et koeraomanikke pole keegi ära unustanud, aga samas tuleb ka mõista neid inimesi, kes koeri kardavad.

"Olgem ausad – koer võib käituda prognoosimatult. Seega rohkem üksteisemõistmist, üksteisega arvestamist ja respekti. Me ometi tahame, et Pirita rannal oleks kõigil hea puhata,“ ütleb mupo peainspektor lõpetuseks.