Piloot: Muugale kukkunud jääkamakas oleks võinud ohustada ka lennukit, mis selle poetas

Tõenäoliselt oli lennukist Muugale kukkunud jääkamakas nö „hall vesi”, mis jäätub vaid siis, kui lennuki torustiku kuumutussüsteemis on rike. Korra on sellise jääkamaka pärast ka lennukatastroof juhtunud.

Täna pärastlõunal kell 14.40 kukkus Muugal emeriitprofessor Enno Reinsalu aeda lennukilt umbes kilogrammine jääkamakas, mis õnneks napilt inimestest mööda läks.

Piloot ja Lennuakadeemia arendusspetsialist Peep Lauk märkis, et tegu on üsna haruldase juhtumiga, mis erutas ka lennuspetsialistide meeli. „Seda kindlasti ei juhtu iga päev,” märkis ta. Kõige suurema tõenäosusega tekkis jääkamakas lennukis torustiku kuumutusseadme rikke tõttu.

Lauk märkis, et tõenäoliselt on tegemist nö „halli veega”, mis tekib näiteks kätepesul. Kätepesuvesi läheb kraanikausist edasi torudesse, mis viivad lennuki kõhu alla ja mis peaks vee enne lennukist väljapaiskamist kuumutama kuni aurustumiseni. „Kui see ei tööta, tekib tõesti jääkamakas, mis eraldub ja kukub alla,” nentis Lauk.

Lauk nentis, et tekkinud jääkamakas ei ole ohtlik mitte ainult inimestele maa peal, vaid ka inimestele lennukis, sest lennundusajaloos on üks juhtum, kui just nimelt sellisel põhjusel juhtus lennukatastroof. „Kui on sabamootoriga lennuk, võib see eraldunud jääkamakas sattuda õhuvooluga mootorisse. Üks [Boeing] 727 on sel põhjusel alla kukkunud,” nentis Lauk.

Sabamootoriga lennukid on näiteks ka Nordical. Mis lennuk täpselt jääkamaka Muuga aeda poetas, pole praegu veel selge.

Lauk nentis, et tegu oli ilmselt Eestist üle lendava lennukiga, sest Tallinnast õhku tõusnud lennukis ei oleks nii lühikese aja jooksul jääkamakas tekkida jõudnud. Delfi andmetel võis kamaka poetada Finnairi lennuk.

Finnairi lend FIN2058 oli Flightradari andmetel Muuga kohal umbes kell 14.38, kõrgus 22025 jalga ehk 6,7 kilomeetrit. Lennuk tõusis õhku Kosi saarelt ja oli teel Helsingisse, kus õnnelikult maandus.