Juuni alguses Põlvamaal teostatud kontrolli käigus tuvastati, et maakonna bussiliini kasutanud kaheteistkümnest reisijast oli nõutav sõidupilet vaid kuuel. Samalaadseid näiteid on esinenud ka teistes maakondades läbiviidud kontrollide käigus. 

“Tähelepanu väärib seejuures fakt, et maaliinidel toimub sõitjate bussi sisenemine ja sealt väljumine enamasti esiuksest ning sõidupilet tuleb osta juhilt,” teatas autoregistrikeskus.

Võib oletada, et paljud sellistest juhtumitest leiavad aset bussijuhtide ja reisijate omavahelisel kokkuleppel. Raamatupidamises paraku need kokkulepped ei kajastu ning kui hakata olemasolevaid andmeid analüüsima, siis seda piletita reisijaid ei arvestata.

„Kui bussifirma piletimüüki ei näe, siis järelikult ei ole sellel liinil sõitjaid ja kui ei ole sõitjaid, siis pole ju tarvis ka liini,” selgitas piletiostu olulisust ARK ühistranspordi osakonna juhataja Ingmar Roos.

Viimastel aastatel on üldise inflatsiooni ning kütusehinna kiire tõusu tõttu hüppeliselt kasvanud maaliinide käigushoidmiseks tehtavad kulutused. Kui 2002. aastal oli 15 maakonna keskmine liinikilomeetri maksumus 7,75 krooni, siis käesoleva aasta esimese kvartali andmete põhjal on vastavaks näitajaks juba 15,84 krooni.

Kulutuste kasvu ja libapiletite koosmõjuna tekitatud majanduslik surve võib mõne bussiliini jaoks saada saatuslikuks. Lisaks on vähenenud ka reisijate arv — kui 2002. aastal tehti maakondlike avalike liinidega 29,14 miljonit sõitu, siis käesoleva aasta reisijate arvuks võib esimese kvartali andmete põhjal prognoosida vaid 26 miljonit reisijat.

„Sageli määrab ühistranspordi kättesaadavus väiksemate kantide jätkusuutlikkuse, kuna sealsete elanike jaoks võib tegemist olla ainukese võimalusega pääseda tööle, kooli, kauplusse või arsti vastuvõtule,” ütles Roos.