Pikhof: meie ühiskond käsib koduvägivalda varjata
16–45-aastaste eurooplannade surmapõhjuste seas ei ole esikohal mitte vähk ega ka liiklusõnnetused, vaid koduseinte vahel aset leidev vägivald. Sestap pööratakse naistevastse vägivallaga võitlemisele kõikjal maailmas suurt tähelepanu, meedia kajastab päeva sisu ja tagamaid.
Enamjaos Euroopa Liidu riikides kaitsevad naisi pere- ja lähisuhtevägivalla eest eraldi ja teistest juhtudest sageli karmimadki seadused. Kogu Euroopa on omaks võtmas põhimõtet, et riik peab perevägivalda sekkuma – hoolimata sellest, kas ohver esitab kaebuse või mitte.
Eesti on seni teinud näo, et igatpidi erandliku riigina ei ole meil naistevastane vägivald probleemiks ega ole pidanud vajalikuks mõisteid „perevägivald“, „paarisuhte vägivald“ või „kohtinguvägivald“ isegi mitte defineerida, ütles sotsiaaldemokraatide naiskogu Kadri asepresident Heljo Pikhof. Seega ei ole meil siiani võimalust käsitleda neid kui eraldi kuriteoliiki. Kohtulahendid on olnud äärmiselt leebed koguni surmaga lõppenud vägivallatsemise korral, sest neid on vaadeldud kui „kogemata“ aset leidnud õnnetusjuhtumeid, ütles ta.
25. novembril tähistatakse ülemaailmset naistevastase vägivalla vastu võitlemise päeva.
Naistevastase vägivalla vastu võitlemise nädala avalöögina korraldab sotsiaaldemokraatide naiskogu Kadri 22. novembril Tartu Raekoja saalis teemaürituse „Kas ja kuidas peab sekkuma, kui vägivalla ohver on naine?“. Arutelul esinevad riigikogu liige Heljo Pikhof, Tartu Ülikooli teadur Kadri Soo, Tartu naiste varjupaiga juhataja Sirje Otstavel jt.
Vägivald on seegi, kui mees käitub kodus orjapidajana
„Vägivallast naiste vastu ei kõnele mitte üksnes toore peksmise jäljed, mida annab „asitõendina“ ette näidata, või – hoidku taevas! – surmaga lõppenud jõhkrutsemine,“ sõnas Pikhof. „Vägivald on seegi, kui mees käitub kodus orjapidajana, kui naine tunneb end kogu aeg milleski süüdi, vaimne terror ühesõnaga.“
„Meie ühiskond, mis endiselt väärtustab patriarhaalseid arusaamu ja igas uues põlvkonnas neid paraku taastoodab, käsib naisel koduvägivalla koha pealt suu pidada, mehe meele järgi olla. Ometi on igal inimesel õigus vabalt arendada välja oma isiksus ja iseendana ka elada – ilma hirmuta, ilma kiviajast pärit soorollipiiranguteta,“ lausus Pikhof.
„Meil oleks justkui kirjutamata seadus mitte rääkida naiste ja meeste ebavõrdse staatuse põhjustest ühiskonnas, muidu saad kohe külge sildi. Feminist on meie mail kui sõimusõna.“
Tuleval nädalal korraldab sotsiaaldemokraatide naiskogu samalaadseid arutelusid ka Tallinnas ja Pärnus. Ikka selleks, et avalikkus hakkaks mõistma: mis tahes inimese vastu suunatud vägivald ei ole kellegi eraasi, vaid inimõiguste rikkumine – ka siis, kui see leiab aset kodus.
