Pikaro: Rahula varjas perverti

Dirigent Lydia Rahula varjas perverti, kõlab endise kriminaalpolitseiniku Koit Pikaro süüdistus. Samas ei saa lasteahistamisest politseile teatamata jätnud inimest karistada, sest lapsemagatamine polegi seaduse silmis kuigi raske kuritegu.

Tallinna Poistekoori dirigent Rahula on tunnistanud, et teadis koori mänedžeri Toomas H. Liivi kirest poiste vastu ning lasi ta pärast ühe laululapsega magamist töölt lahti. Rahula aga ei teatanud perverdist politseisse, väidetavalt muretsenud ta koori maine pärast, ning too sai tänu sellele veel aastaid jälkusi toime panna.

Pikaro on Rahula hoolimatusest sügavalt nördinud: “Rahula on ju pedagoog! Kui õpetaja sellisest asjast numbrit ei tee, on see kurjategija mahitamine.” Samas nendib Pikaro ise, et dirigenti ei saa sellise ükskõiksuse eest kuidagi karistada — trahv või vangistus ähvardab vaid näiteks tapatööd näinut, kuid selle enda teada jätnut.

Tallinna politsei endine juht Kalle Klandorf aga üritab mõista neid, kes pedofiilist politseisse ei teata. “Olgem ausad — teema on väga ebameeldiv. Väga kaua polnud politseis isegi üksust, kes näiteks alaealiste vastu suunatud kuritegudega oleks tegelnud. No kellele sa ikka rääkima lähed, et mingi mees lävib kahtlaselt sageli kahtlaselt paljude lastega. Piirkonnakonstaabel ei tea sellisest asjast ju ööd ega mütsi.”

Klandorf oletab, et Liivi kardeti ka tema ajakirjanikuks olemise pärast. Võimalik ka, et paljud ei tundnud teda lihtsalt enam ära, kui ta väikeste poistega sadamas ja lennujaamas liikus.

Illar Hallaste puutus Liiviga kokku 1990ndate lõpus, kui Liiv äri- ja usumehe skandaalidest räsitud mainet (muu hulgas avastati suure pere isa lõbumajast) parandada aitas. „Pärast kuulsin tuttavatelt, et Liivil justkui on mingisuguseid selliseid probleeme, aga… Oleks otseseid tõendeid olnud, oleks küll pidanud. Aga pelgalt kuulujutu põhjal ei tasu politseisse minna,” seletab Hallaste.