Piirivalve tabas kiirgava naise

Narva piirivalvurite kiirgusmõõdiku seier hüppas esmaspäeval Moskvast Tallinna sõitnud reisirongi kontrollides põhja, sest ühel naisel oli tavalisest sada korda kõrgem radiatsioonitase.

Esmaspäeval Moskva-Tallinna reisirongis dokumente kontrollinud Alar Tamme taskus hakkas viienda vaguni seitsmenda kupee juures piiksuma radiatsioonitaset mõõtev piipar. “Kupees istunud kaks suurte silmadega naist oskasid kiirguse kohta öelda vaid seda, et ka Vene piirivalvel oli piipar piiksuma hakanud,” räägib Tamm SL Õhtulehele.

Piirivalvurid tõid võimsama seadme. Selle skaalal on märked kuni 3000 mikroröntgenini tunnis (loodusfoon on vaid 25-30 mikroröntgenit). “Kupee akna juures lõi osuti kohe põhja,” kirjeldab Tamm üllatavat mõõtmistulemust.

Ükski rongisõitjaist ei osanud kõrget radiatsioonitaset selgitada. Piirivalvurid kahtlustasid, et keegi üritab Venemaalt radioaktiivseid aineid Eestisse tuua. “Mõtlesime, et midagi on topitud kupee seina vahele,” sõnab Tamm.

Piirivalve kutsus välja päästeteenistuse. Nende kiirgusemõõtmine näitas tulemuseks koguni 3200 mikroröntgenit tunnis. “Leidsime, et ei jää üle muud, kui vagun vahelt ära võtta ja inimesed teistesse vagunitesse ümber tõsta,” sõnab Tamm.

Siis aga märgati, et kui vagunist astus välja üks naine, muutus kohe ka radiatsioonitase.

“Siis saime asjale pihta,” sõnab Narva raudtee piiripunkti aseülem Alar Neeme. “Viisime naist ühest kohast teise ja mõõtsime radiatsioonitaset. Selguski, et naine kiirgab,” kirjeldab Neeme.

54aastane naine ütles, et käis Peterburis operatsioonil ja talle tehti ka kiiritusravi. “Oleks ta kohe öelnud, et on ravi saanud, oleks asi kiiremini laabunud, aga millegipärast ta ei teinud seda. Võib-olla ta ei saanud ise ka aru, mis meile muret teeb,” ütleb Neeme. Nüüd venis tavaliselt rongi kontrollimiseks ette nähtud kolmveerand tundi 10 minutit pikemaks. Piirivalve koostas juhtunu kohta protokolli.

“Täiesti kummaline juhtum,” sõnab Edelaraudtee juhatuse esimees Henn Ruubel. “Oleme igasuguseid reisijaid näinud, aga selle juhtumi liigitame tõesti väga harukordsete hulka.”

Otsides lahendit, kuidas kiirgavaid naisi edaspidi rongist eemale peletada, tuleb Ruubelil muie näole. “Ma ei kujuta ette, et peaksime hakkama rongiuksel kontrollima inimeste radioaktiivsust või võtma reisijalt allkirja, kus ta tunnistab, et tal pole ühtki ohtlikku haigust,” sõnab Ruubel.

Radioloog Sulev Ulp välistab võimaluse, et kiirituseravi tagajärjel hakkas naine kiirgama. Tema sõnul tehti naisele suure tõenäolisusega radioisotoopravi. “Kui viia spetsiaalsed isotoopidega ravipreparaadid patsiendi organismi, siis sel juhul patsiendid tõesti kiirgavad,” ütleb Ulp.

Ulp sõnab, et kiirgav patsient on ohtlik teistele inimestele ega tohi üldse ringi liikuda. Tema sõnul hoitakse haiglateski selliseid patsiente eraldatud palatites ja neil on oma tualett.

“Kui patsient istus ühes kupees tunde kellegi kõrval, siis võib tervel inimesel kiirgusest mingi reaktsioon tekkida. Näiteks nahasügelus või punetus,” kirjeldab Ulp, kuid lisab, et peab sellise juhtumi tõenäolisust väga väikseks.