Piirivalve: Ivangorod peab edaspidi narvakaid teavitama - tammid asuvad Venemaa territooriumil
Narvas 11-aastase tüdruku uppumisjuhtumit kommenteerides leidis politsei-ja piirivalveamet, et analoogsete juhtumite ärahoidmiseks peaks Ivangorod Narva linna hüdroelektrijaama lüüside avamisest edaspidi teavitama.
Ameti pressiesindaja Helin Vaheri sõnul teavitab Vene pool piirivalvet veehoidla tammi avamisest, mis asub supluskohast 1,5 kilomeetri kaugusel, mitte aga supluskohale lähedal asuvate hüdroelektrijaama lüüside avamisest.
"Piirivalvet teavitatakse veehoidla tammi avamisest, sest just kuivajõe sängis patrullivad Eesti ja Vene piirivalvurid. See on piiritsoon ja kui sinna ootamatult vesi tuleb, siis nad võivad ohtu sattuda ootamatu veetaseme tõusu tõttu," selgitas Vaher Delfile.
"Praegu levib info, et piirivalve ei teavitanud linnavalitsust, aga tammide avamisest ei ole piirivalve seni teavet edasi andnud, kuna see puudutab vaid kuivajõesängi, kus tavainimesi ei ole," rääkis Vaher.
Kuna teatud juhtudel avatakse samal ajal nii hüdroelektrijaama lüüsid kui ka 1,5 km kaugusel asuv veehoidla tamm, on Vaheri sõnul piirivalvel edaspidi tõesti mõistlik linnavalitsusele edastama hakata ka tammi avamist puudutavat infot.
"Narva linnavõimudelt ootame aga, et nemad looksid infovahetuse Invangorodi elektrijaama lüüside avamisest, mille kohta piirivalvel infot ei ole. Seda arutame põhjalikult ka lähipäevadel toimuval kohtumisel linnavalitsuse esindajatega," sõnas Vaher.
Sarnast lüüside üheaegset avamist on toimunud Vaheri sõnul ka enne.
Küsimusele, kes juhtunu eest peaks vastuse võtma, vastas pressiesindaja, et selle, kas tüdruku uppumisel on seos lüüside ja tammi avamisega, peab välja selgitama kriminaalmenetlus. "Tulevikus peab olema kahe piirilinna vahel parem infovahetus."
"Mõlemad tammid asuvad tegelikult Vene territooriumil ning seetõttu peaks Ivangorod andma Narva linnale teada, millal lüüsid avatakse. Loogiline oleks, et piirilinnad teeksid selles küsimuses koostööd," ütles Vaher.
"Erinevad ametkonnad - elektrijaama esindajad, linnavalitsus - peaksid tulema kokku, tegema järeldused ja töötama välja mudeli, mille järgi toimub inimeste hoitamine. Kõige lihtsam oleks infot jagada just kahe linna vahel, mitte välisministeeriumide tasemel," ütles Vaher.
Narva jõe rand on aga ainus Narva ametlik suplusrand ja selle ohutuse eest vastutab Vaheri sõnul Narva linn. "Mujal supelda ei tohi - see on piiritsoon, kus on liikumiseks eraldi nõuded. Supluskohas peaks aga info kindlasti olemas olema. Praegu ühtset teavitussüsteemi, mis puudutaks mõlema veeobjekti korraga avamist ja sellest tulenevat märkimisväärset veetaseme tõusu, ei ole."
"Mõistame, et lapse surm on traagiline sündmus ning me avaldame sügavat kaastunnet hukkunud tüdruku lähedastele. Et aga tulevikus vältida veetasemetõusust tulenevat ohtu suplejatele, on väga oluline leppida erinevate ametkondade vahel kokku, kuidas infokillud jõuaksid ühte kohta kokku, et inimesi kiiresti teavitada," ütles Vaher.
