Piirivalve ei lase Kersnal end häirida

Piirivalveameti staabiülema kolonel Aare Evisalu sõnul ei kavatse piirivalve tõhustada kontrolli kohas, kus teleajakirjanik Vahur Kersna üle piiri hüppas.

“Saade andis vale pildi Eesti-Venemaa piiri tegelikkusest, sest eksperimendiks valiti koht, kus maismaad mööda Venemaale ei pääse,” ütles Evisalu ETAle. Tegemist on enklaaviga, millel ei ole Venemaaga maismaa kokkupuudet. Venemaale pääsemiseks tuleb piiririkkujal sõita paadiga pikalt mööda Pihkva järve, kus ta on jälgitav nii Vene kui Eesti piirivalvuritele.

“Me ei kavatse otseselt muuta selle piirilõigu valvet, juhul kui lõiku ei hakka kasutama reaalsed piiririkkujad,” lausus Evisalu.

Kuna piiririkkujad antud piirilõiku ei kasuta, pööravad staabiülema sõnul mõlema riigi piirivalvurid sellele ka vähem tähelepanu kui teistele Eesti-Vene maismaa piirilõikudele.

Evisalu sõnul tegid liivariba, millest Kersna üle hüppas, tegid omal algatusel kohaliku kordoni piirivalvurid, et fikseerida Tuki küla vanainimeste käimised Värska poodi, juhul kui nad ei lähe mööda teed.

“Eesti piirivalve ei ole praktiseerinud ülesküntud piiriribade kasutamist, sest nende tegemine ja ülalpidamine on üsna kulukas. Pealegi ei ole mitmes kohas piiriribale jääv maa riigistatud. Kuna Eesti ja Vene piirivalve vahel on hea koostöö, antakse Vene poolele jäänud jäljed üle Eesti piirivalvele,” ütles Evisalu.

3. oktoobri “Pealtnägija” näitas, kuidas Vahur Kersna hüppas kolme kilomeetri kaugusel Värska piirivalvekordonist üle Eesti-Vene piiri, lootes kohtuda tipptehnika toel kodumaad valvavate piirivalvuritega.

Piirivalvurid koostasid Kersnale ebaseadusliku piiriületamise eest haldusõigusrikkumise protokolli. Kindlalt on üle Eesti-Vene piiri Kersna poolt 29. septembril sooritatud hüpped jälgedega tõendatud Värska vallas Popovitsa külas, ütles ETAle piirivalveameti pressiesindaja Tiiu Leis.

Kohus võib saatejuhti karistada kuni 12.000 krooni suuruse rahatrahvi või kuni kolmekümne ööpäevase arestiga. Põlva maakohus arutab Kersna rikkumist neljapäeval.