Pihli taandumine pole kindel
Sisuliselt tuleb uuel valitsusel kuu aja jooksul lahendada kolme Eesti kõige olulisema muskliametkonna juhi probleem. Korraga saab täis kaitsepolitsei juhi Jüri Pihli, riigiprokurör Raivo Sepa ja politseiameti juhi Harry Tuule ametiaeg.
“Pink on lühike kõikjal,” ütles Taal. “Võimatu või väga raske on leida kolm uut kogenud juhti. Just kogemused on praeguses olukorras kõige olulisemad.”
Praeguse olukorra all peab Taal silmas sõda Iraagis ning Eesti astumist NATO-sse ja Euroopa Liitu.
Seepärast ei väida Taal kindlalt, et ühe inimese pärast seadust muutma ei hakata. Julgeolekuasutuste seadus lubab kaitsepolitseid juhtida kaks ameti-aega, mis saab Pihlil juunis täis.
Taali sõnul tuleb kõigepealt vaadata, kas Pihli asemel on olemas sama kogenud kandidaat.
“Seetõttu on enneaegne rääkida, et kindlasti ei tohi ühe inimese pärast seadust muuta.” Taal rõhutas, et viimane mõte on tema isiklik arvamus, mitte valitsuse juhtiva erakonna Res Publica seisukoht.
Leivo kinnitusel eraldi seadusemuudatust Pihli pärast tegema ei hakata. Leivo sõnul on tal juba valmis nimekiri kandidaatidest, kelle hulgast salapolitsei uus juht valida.
Järgmise sammuna ootab Leivo riigikogus julgeolekuasutuste erikomisjoni moodustamist, sest seadus nõuab kaitsepolitsei juhi määramisel komisjoni nõusolekut. “Uue kaitsepolitseijuhi loodame otsustada veel maikuus,” lubas Leivo.
Leivoga samal seisukohal on ka peaminister Juhan Parts.
Julgeolekuasutuste seaduse üks autoreid Ivar Tallo põhjendab ametiaja piiramist sellega, et ühestki Eesti julgeolekuasutuse juhist ei saaks Edgar Hooverit. Hoover juhtis 48 aastat Ameerika Ühendriikide Föderaalset Juurdlusbürood ning ükski USA president ei julgenud teda välja vahetada.
“Praegu on viimane võimalus Pihlile uus töö leida, sest järgmisel korral seda küsimust isegi enam ei tõstatata,” märkis Tallo.
Seaduse tegemise ajal soovis Pihl väga, et sinna ei kirjutataks sisse kahe ametiaja piirangut, kuid siis ei õnnestunud tal poliitikuid mõjutada.
“Pihlile sai seletatud, et seaduse vastuvõtmine ei tähenda ajaarvamise alustamist nullist ja temast oleks korrektne sellega ka leppida,” meenutas Tallo.
Kui valitsuses jääb peale seisukoht, et Pihl ei saa mingil juhul jätkata, muutub kaitsepolitsei juhi valimine keeruliseks, sest peaaegu sama oluline on ka Pihlile uue ametikoha leidmine, et Eestis unikaalsete teadmistega mees valesse kohta tööle ei satuks.
“Pihl on kõrge väärtusega. Tema puhul on palju variante, kuid eelkõige peab ta ise otsustama,” sõnas Leivo.
Pärast ametissenimetamist eelmisel nädalal kohtus Leivo kohe Jüri Pihliga. “Meil oli pikk jutuajamine, mis ei puudutanud personaaliat, vaid oli rohkem filosoofiline,” lausus Leivo.
Kuni veebruarini siseministrina töötanud Ain Seppik jõudis enne lahkumist Pihli käest küsida, kas ta nõustuks saama politseiameti juhiks. Pihl ei soovinud.
Üks võimalus on, et 49-aastane Pihl läheb pensionile. Seadus lubaks seda, kusjuures tal säiliks 75 protsenti tema viimasest palgast. Praegu teenib Pihl koos lisatasudega kuus üle 40.000 krooni.
Kaitsepolitsei juhi kandidaatide nimekirja siseminister Leivo ei näita, kuid Eesti Päevalehe andmetel on nimekirjas mitu Jüri Pihli praegust alluvat — Pihli asetäitja Aldis Alus, operatiivtöö ja vastuluure juht Fatislav Keivsar ning õigusosakonna juht Arnold Sinisalu.
Seadus lubab panna kaitsepolitseid juhtima ka inimese väljastpoolt süsteemi. Leivo nimekirjas on ka selliseid nimesid. Näiteks saab suve alguses lähetusaeg täis Eesti saadikul Euroopa Nõukogu juures Ants Froschil, kes oli välisluurega tegeleva teabeteenistuse esimene juht. Tema oleks tõsine kandidaat, kui ta nõus oleks.
Kaitsepolitseisisestest kandidaatidest räägib Aldis Aluse kasuks see, et ta on töötanud Pihli ainukese asetäitjana paar viimast aastat ning enne seda juhtis eri osakondi.
Aluse karjääri ainuke plekk pärineb 1990-ndate algusest, kui üks purjus mees laskis Toompeal kogemata puruks piirivalve staabiülema Aare Evisalu akna. Laskja kaaslaseks oli Alus. Kuna Evisalu loobus pretensioonidest, siis kriminaalasi lõpetati.
Politseiametis on uue juhi leidmisega sama segased lood kui kaitsepolitseis.
Politsei puhul nõuab seadus, et peadirektor peab tulema kõrgemate politseijuhtide seast. Praegune juht Harry Tuul on oma lähematele töökaaslastele öelnud, et ei taha jätkata, kuid Eesti Päevalehe otsesele küsimusele ta vastata ei soovinud.
Ametist loobumisega kaotaks ta üle 40.000 krooni palka pluss muud hüved. Tuule meelemuutus võib olla seotud Res Publica võimulepääsemisega ning lootusega headele suhetele Olari Taaliga, kes viis aastat tagasi pani Tuule politseijuhiks. Keskerakonna võimule jäädes poleks Tuulel lootust olnud, kuna tema vastu olid nii Ain Seppik kui ka Toomas Varek.
Tuule järglased võivad olla Tartu prefekt Aivar Otsalt, kohtuekspertiisibüroo juht Robert Antropov ja Läänemaa prefekt Margus Sirts. Kunagine favoriit Kalle Laanet peab kõigepealt tõestama, et suudab hästi juhtida Tallinna politseid.
