Mis puudutab aga läbirääkimisi pagulaste laialijagamise asjus, siis on Euroopa Liidu liikmesriikidel jäänud üks kuu, et omavahel kokku leppida, mis riigid kui palju pagulasi on valmis vastu võtma. Läbirääkimisi peavad siseministrid.

Pevkur ennustas, et kerged need läbirääkimised ei ole. Arvatavasti selgub esialgu, et kui kõigi liikmesriikide arvud kokku liita, siis ei tule sealt välja 60 000 pagulast, kelle ümberpaigutamist teised riigid Itaaliale ja Kreekale lubasid.

Seejärel tuleb tõenäoliselt teha uus läbirääkimistering, et üle jäävad pagulased samuti ära jagada. Siiski ei tasu Pevkuri sõnul ühelgi riigil minna läbi rääkima ebaproportsionaalselt väikese pakkumisega lootuses, et äkki õnnestub nii väiksema pagulaste hulgaga pääseda. "Bluffima ei saa minna, numbrid ja proportsioonid on kõigile teda," ütles Pevkur.

Eesti koos Läti ja Leeduga on seda meelt, et pagulaste jagamisel tuleb arvestada riikide SKPd ja rahvaarvu. Samas on endiselt ka teisi riike, kes tahaksid arvestada ka varasemalt vastu võetud pagulaste arvu, mis meile ei sobi.

Pevkur oletas, et pagulaste laialijagamisest arvestatakse välja ka Ungari, mida on tabanud tohutu Kosovo põgenike laine.

Pevkur kinnitas, et pagulaste ümberasustamine on vaid üks osa suuremast paketist. Lisaks ümberasustamisele tegelevad liikmesriigid ka loata sisenenud majanduspõgenike tagasisaatmise ja Vahemerel piiri valvamise tugevdamisega.

Kaks kolmandikku ümberjaotatavatest pagulastest on süürlased ja eritrealased, kes on juba jõudnud Itaaliasse või Kreekasse. Üks kolmandik on aga inimesed, kes on põgenikustaatuse saanud väljaspool Euroopa Liitu olevates põgenikelaagrites ja alles ootavad võimalust Euroopasse saada.

Selle ümberasustamise puhul on võtmepartneriks ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Amet (UNHCR), kes ka pagulaslaagrites aitab liikmesriikidel esmase selektsiooni teha. Ümberasustamise puhul tuleks siseministeeriumi teatel prioriteetsete piirkondadena kõne alla Põhja-Aafrika ja Lähis-Ida. Iga liikmesriik saab piirkonda valida.