Pevkur vastas teisipäeva pärastlõunal Delfi lugejate poolt esmaspäeval ja teisipäeva hommikul saadetud küsimustele, millest enamik puudutavad tervishoiutöötajate streiki ja olukorda Eesti meditsiinisüsteemis.

Tervishoiutöötajate streik on alanud – kelle asi peaks nüüd olema olukord lahendada, streikijatele "läheneda", nendega läbirääkimistesse asuda, et see elanike jaoks vastuvõetamatu olukord võimalikult kiiresti laheneks?

Streigiga seonduvalt on vaja lahus hoida kaks teemat. Teatavasti saab streikida vaid töötülist lähtuvalt ja töötüli on haiglate ehk tööandjate ning arstide ehk töötajate vahel. Ehk töötüli peavad omavahel lahendama Haiglate liit ning Arstide liit. Kahjuks on arstide liit streigiga sidunud veel rida tervishoiuga seotud küsimusi, aga olen korduvalt väljendanud vajadust ning valmisolekut tervishoiuga seotud küsimuste aruteluks. Küsimused nagu näiteks palju on tulevikus Eestis haiglaid, palju arste, õdesid, hooldajaid koolitama peab, milline on kiirabivõrk jms on arutelu keskmes juba järgmisel esmaspäeval tervishoiu tuleviku töörühmas. Lõplik lahendus sõltub aga eelkõige minu hinnangul arstide ja haiglate soovist kokku leppida.

Eesti riik on garanteerinud EFSFi fondi 2 miljardit eurot ja ESMi fondi kuni 1,79 miljardit eurot. Nende rahadega tagatakse Kreeka ja Hispaania sotsiaalsed hüved, sh. sealsete arstide palgad. Kas nüüd tuleb leppida sellega, et Eesti riigil puuduvad võimalused rahuldada Eesti arstide palganaõudeid, mis on suurusjärkude võrra odavam kui kohustused ESM ja EFSF fondide ees?

Ei taha kuidagi laskuda debatti arstide palganõudeid ja Euroopa stabiilsusmehhanism. Neid ei saa kuidagi siduda, nagu ei saa siduda ka seda, et kumb on õigem, kas kaitsekulude 2% või arstide palgad, kas teedeehitusele kümned miljonid eurod või arstide palgad jne. Tervishoiu rahastamiseks on Eestis ette nähtud osa sotsiaalmaksust ja kui vaadata järgmist aastat, on tervishoius rohkem raha kui kunagi varem ajaloos. See võimaldas ka haiglatel teha arstidele ja teistele tervishoiutöötajatele ettepanekU tõsta palku 6,6 protsenti, mis rahas väljendatuna on keskmisena ca 100-120 eurot palgatõusu arstidel. Meenutan, et näiteks pension tõuseb järgmisel aastal 5 protsenti, ehk 16-17 eurot keskmisena. Arstide nõudmised oleks aga tähendanud seda, et kahe aastaga tõuseks arsti keskmine palk u. 2700 euroni. Sellist tõusu patsient ja maksumaksja ei suuda kuidagi tagada.

Kui palju annaks tõsta õdede ja hooldajate palku sotsiaalministeeriumis olevate "tühjade töökohtade" likvideerimise arvelt - nii kontori kui ka palgakulude kokkuhoiu tulemusena? Pean silmas selliseid töökohti, mille põhiülesanne on endale lahendamist vajavate probleemide väljamõtlemine - näiteks, miks on meil olemas nii soolise võrdõiguslikkuse osakond, kui ka soolise võrdõiguslikkuse volinik, samas kui sooline võrdõiguslikkus on tänases Eestis pigem pseudoprobleem?

Ministeeriumis ei ole "tühje töökohti". Inimesed teevad kõik oma tööd maksimaalse panusega ja tihtipeale peame tunnistama, et oleme sunnitud mõned planeeritavaid muudatused seadusandluses edasi lükkama, kuna inimeste töökoormus ei võimalda neid ette valmistada. Üldist efektiivsust püüame aga vaatamata sellele tõsta. Nii näiteks vähendame alates 1. jaanuarist ministeeriumis raamatupidamise ja personaliarvestusega seotud inimeste arvu 15 võrra.

Küsimus siis selline: kas on kunagi kavas muuta koonderakonna poolt Tiiu Aro sotsministriks oleku ajal vastu võetud minu meelest Eesti ajaloo sotsiaalvaldkonna kõige ebavõrdsem ja häbiväärsem otsus, kus alampalka saav tööline saab kolme tööaasta eest ühe pensioni aasta. Kui ei, siis miks ja kas teie meelest on see õiglane?

See küsimus eeldaks pikka ja põhjalikku seletust Eesti pensionisüsteemi reformi kohta. Aga lühidalt on seletus see, et kui kuni 1999. aastani oli iga töötaja jaoks oluline, mitu aastat on tal tööstaaži. Seda selleks, et nõukogudeaegseid inimeste tööaastaid mõistlikult pensionide maksmiseks ümber arvutada. Alates 1999. aastast läks Eesti aga üle pensioniarvestuse põhimõtetele, kus on oluline inimese enda panus pensionikassasse, ehk see, palju inimene oma tööaastate jooksul palka on saanud. Sellest saab tulevikus sõltuma ka tema pensioni suurus. Kuivõrd pensionikindlustus on solidaarne kindlustus, teeb riik ümberarvutuse elu jooksul just madalamat palka saanud inimeste kasuks.

Olgu siinkohal kaks näitlikku arvutust pensionivalemit kasutades. 1. NÄIDE: inimene on töötanud kogu aja umbes 700 euroga kuus. Sellisel juhul saab tema pensioni suurus olema u. 288 EUR, ehk sissetulek pensionile jäädes väheneb üle 400 EUR võrra kuus. 2. NÄIDE: Inimene on töötanud kogu aja miinimumpalgaga, ehk sissetulek enne pensionile jäämist on ca 290 EUR kuus. Sellisel juhul saab pension olema ca 190 EUR, ehk sissetulek pensionile jäädes väheneb vähem kui 100 EUR võrra kuus! Nende kahe näite põhjal saab kinnitada, et Eesti pensionisüsteem on äärmiselt solidaarne.

Miks ei võiks tõsta tulumaksu, näiteks 1 protsendi võrra? See ei löö kellelegi tasku pihta, küll aga annaks riigikassasse märgatava tõuke, et riiki riigiks muuta! Ja ehk ka progresseeruv tulumaks, näiteks neile tiba kõrgem, kes üle 1000 eur puhtalt kätte saavad!

Tulumaksu tõstmine tähendaks otseselt inimeste sissetulekute vähendamist. Mina seda ei poolda.

Mida olete reaalselt ära teinud, et nõrgemaid ja abivajajaid aidata-toetada?

Sellised loetelud väga palju meid kõiki targemaks ei tee. Küll väärivad mainimist järgmisest aastast algust saav lastetoetuste reform, kus toetatakse rohkem neid, kes enam abi vajavad ja kellel rohkem lapsi. Pensionid on tõusnud ja tõusevad ka järgmistel aastatel. Ravimite omaosalus on kolm aastat järjest langenud. Asenduskodud on enamuses ehitatud uuteks peremajadeks, nagu ka erihooldust vajavate inimeste kodud. Seda loetelu võiks ka jätkata, aga lühidalt öeldes, teeme ministeeriumis igapäevaselt tööd selle nimel, et inimesi aidata.

Kas Te pole kaalunud pakutav 6,6 protsendine palgatõus kõigile meditsiinitöötajatele jaotada hoopis nii, et arstidele NULL ja õdedele-hooldajatele, kes tõesti saavad vähe, selle võrra rohkem?

Mäletatavasti oli viimases Haigekassa nõukogus arutelul minu ettepanek, mille kohaselt oleksid õdede, hooldajate palgad tõusnud 6 ja arstidel 3 protsenti. Olen jätkuvalt seda meelt, et õed, hooldajad vajaksid suuremat palgatõusu, aga austan kokkulepet, mille haiglate liit tervishoiutöötajate saavutab.

Minu küsimus: mis takistas 6 kuud asjaga tegelemist. Aitäh!

Kõikide teemadega on tegeletud kogu aeg. Oleme ette valmistanud arstlike erialade arengukavad, haiglate juhtidega on korduvalt arutatud haiglate tulevikuperspektiive jne. Tasub meenutada, et näiteks haiglate arengukava kehtib 2015. aastani ja järjepidev töö käib kogu aeg. Näiteks noorte arstide koolitustellimusele kirjutasime ka koos kõikide osapooltega (sealhulgas arstide liiduga) alla selle aasta alguses.

Kaua võtab Teil aega arusaam, et 3-4 kuuline eriarstijärjekord ei ole normaalne? Konkreetselt Ida-Tallinna Haigla allergoloogi järjekord jne. jne.jne. Haiguse patoloogia kohast lähtudes pole sellel ravil enam mõtet. See on raha raiskamine.

Loomulikult tahab igaüks meist, et arsti juurde saaks esimesel võimalusel. Tõsi on see, et kõikides riikides on eriarsti vastuvõtule saamiseks järjekorrad ja nii ka Eestis. Kui on vältimatu probleem, aitab erakorralise meditsiini osakond või kiirabi, aga üldjuhul toimib arstiabi osutamine põhimõttel, kus esmase hinnangu annab perearst, kes vajadusel suunab patsiendi eriarsti vastuvõtule.

Lugupeetud minister, kuidas on Eesti riigil kavas muuta seda, et Eesti koolitab Euroopa rikastele riikidele tasuta arste? ETV Foorumis nähtud numbritest järeldub, et meie ülikool ei ole viimase kümne aasta jooksul koolitanud Eesti jaoks ühtegi arsti. Kaheksa aastaga lahkunute arv oli viie võrra suurem kui kümne aastaga ülikoolist arstikutse saanute arv. Nii võime ju kogu maksumaksjate käest kogutud raha arstikoolitusse matta ja ikka arste ei jätku. Miks ei tehta õppijatega lepingut, mis välistaks arstide lahkumise teatud aja jooksul, ehk et miks maksumaksja (minu) raha eest koolitatakse kaadrit Soome haiglatele? Kuna on selge, et palga tõstmise ja ka töökoormuse vähendamisega ei suudeta arste ja õdesid kodumaal hoida ja Eesti riik ei ole nii rikas, et koolitada Põhjamaadele meditsiinipersonali, kas poleks mõeldav, et lahkujad tagastaksid nendele tehtud kulutused haridusele?

Ma ei toeta riiklikku sundi ühele või kahele ametile tervishoius. Euroopa Liidu üks põhilisi väärtusi on inimeste ja tööjõu vaba liikumine. Küll võiks kaaluda põhimõtet, mille kohaselt residentuuri läbivad noored arstid läbi haigla rahastamise, mis võimaldaks haiglatel sõlmida ka leping tulevase arstiga teatud perioodiks töötamise kohta.

Miks ei võiks kõiki haiglaid ja ka ravikindlustussüsteemi lihtsalt ära erastada? Siis arstid tunneksid, kui raskelt raha tuleb, kui peavad seda ise otse inimeste käest küsima. Praegu abstraktse riigi ees on lihtne jalgu trampida. Peale erastamist keskenduks riik vaid sotsiaalabi vajavate inimeste ravi kindlustamisele.

Kõik haiglad on meil eraõiguslikud juriidilised isikud. Samas ei näe ma ka seda, et haiglad võiksid olla lihtsalt sõltumatud äriühingud, kes suvalisel päeval oma ukse kinni võiks panna. Riigil on kohustus tagada haiglate olemasolu ja see minimaalne vajalik haiglavõrk ongi kirja pandud haiglavõrgu arengukavasse.

Olin 2010 aastal raske haigusega haiglas 8 kuud järjest ja selle aja jooksul neljas erinevas osakonnas. Ma ei jõudnud ära imestada arstide-õdede ja hooldajate koormustaluvust. Täiesti igapäevane oli see, et hommikul tuldi tööle, siis käidi korraks kodus ning taas jälle öövalvesse ning sealt otse jäädi hommikul jällegi tööle. Mul on küsimus selline: kuidas on võimalik, et tervishoiu toimimise eest vastutavad kõrged riigiametnikud seda ei teadnud-näinud ja lasid sellisel olukorral tekkida? On ju ammu selge, et kui meie meditsiinitöötajad töötaksid ühe kohaga nii nagu peaks, variseks kogu süsteem koheselt kokku.

Süsteem kindlasti kokku ei variseks. Kui vaadata maailmas ringi, näeme, et kolm arsti tuhande elaniku kohta on enam-vähem see tase, mis on suurel osal riikidest. Kui arstid teevad praegusega võrreldes vähem tööd, tähendab see patsiendile pikemat ravijärjekorda ja seda püüame me kindlasti vältida.

Millal tagasi astute?

Teen igapäevaselt oma tööd hingega ja ei mõtle tagasiastumisele. Sotsiaalministeeriumi valitsemisala on üüratult suur ning ligi 3 miljardi eurone eelarve moodustab ca 45% riigi eelarvest. Lahendamist vajavatest probleemidest puudust ei tule ühelgi päeval. Kui saan toetuda ministeeriumi ning valdkonna väga headele spetsialistidele, olen veendunud, et sõltumata probleemi suurusest suudame alati ka lahenduse leida.

Miks sotsiaalminister ja peaminister rõhutavad oma esinemistes ainult seda, et meedikud nõuavad palgatõusu? Ja toovad välja arstide keskmise palgana 1700 eurot kuus, mis teenitakse 1,5 töökoormusega töötades? Meedikute nõudmised on palju laiemad ja puuduvad ka töökorraldust. Miks Teie, hr. Pevkur, sellest üldse ei räägi?

Vaadake esimese küsimuse vastust.

Miks Te alles nüüd, arstide streigi alguses, nõustusite läbirääkimisi pidama ja mitte 1,5 aastat varem, mil Teile esmalt sellekohane ettepanek tehti?

Ka praegu ei pea ministeerium läbirääkimisi kollektiivlepingute üle. Oleme valmis arutama kõiki muid küsimusi, mis puudutavad tervishoiu tulevikku, aga kollektiivlepingu üle (mis on streigi alus) saavad ja peavad läbirääkimisi tööandjad ning töötajad.

Millal te sotsiaalsüsteemi reformima hakkate?

Tegeleme sellega päevast päeva. Järgmise suure reformina oleme alustanud töövõimetussüsteemi korrastamist, et inimesed saaksid senisest paremat abi ja abi õigest kohast. Jätkuvalt on töös abivahendite ja rehabilitatsiooniga seonduva korrastamine jms.

Miks on ikka veel Eestis hambaravi tasuline? Enamikul eestlastest on suus tüükad ja pole raha, et proteesigi suhu panna, sest hambaravi on Soome patsientide abiga kunstlikult kõrgeks aetud (võrreldes eestlaste palkadega). Kas pole lihtsam profülaktika korras tasuta hambaravi anda, kui tagantjärele kümneid haigetest hammastest põhjustatud haigusi kalli raha eest ravida?

Ma kindlasti ei nõustu väitega, et enamikul eestlastest on suus tüükad. Hambaravihüvitised on olemas lastele ning pensionäridele. Kui tahame seda laiendada, tuleb leida ka täiendavad vahendid meil kõigil ühiselt.

Tervishoid peaks olema süsteem - haiguste ennetamine ja terved elviisid, mitte ainult haiguste ravi - tagajärgede peale raha raiskamine ja ravimifirmade nuumamine. Kas pole? Miks siis Eesti tervishoiu süsteem on suunatud ainult ravile?

Ma soovitan küsijal lugeda Rahvastiku tervise arengukava (http://www.sm.ee/tegevus/tervis/rahvastiku-tervise-arengukava-2009-2020.html). Seal on väga palju kirjas riiklikest ennetustegevustest ja olemas ka konkreetsed tegevuskavad, mille järgi näiteks Tervise Arengu Instituut, Haigekassa ja teised igapäevaselt ennetustegevusega tegelevad.

Mida on minister ette võtnud, et tema juhitava ministeeriumi kõrgemad ametnikud tegeleksid töö ajal oma valdkonna sisuliste probleemidega, mitte ei puhuks ühiskonnas üles pseudoteemasid? Näide: tervishoiu asekantsler on suvi otsa taielnud tubaka ja suitsetamise teemades, samas kui oli (ja on jätkuvalt) lahendamata tema valdkonna olulisim probleemistik, mille tõttu on nüüd tuhanded patsiendid sunnitud planeeritud (ja kindlasti hädavajalikust) ravist ilma jääma. Meedikute töötüli on lahendamata vähemalt kuus kuud.

Vaadates just eelmist küsimust ja vastust, ei saa kuidagi nõustuda, et tubakas ja alkohol on pseudoteemad. Nii tubakas kui alkohol põhjustab väga suurt haiguskoormust ja tervisehädasid inimestele. Ministeeriumi ülesanne ongi tegeleda kõikide valdkonna probleemidega ja väga selgelt ka tubaka ning alkoholiga.

Kas sotsiaalministeerium omab ka mingit strateegilist plaani eesti ühiskonna parandamiseks? Kui jah, siis millist?

Eelkõige saame rääkida rahva tervisest ja selles osas on lugemisvara siin: http://www.sm.ee/tegevus/tervis/rahvastiku-tervise-arengukava-2009-2020.html

Arstide streiginõudmiste hinnaks on peaminister väitnud 157,7 miljonit eurot (Vikerraadio 28.09), Teie 231,2 miljonit eurot (PM 20.09). Kumb arvudest on täpne? Millest võiks olla tingitud arvude erinevus?

157,7 on Haigekassa kahe aasta koormus, 231,2 sisaldab lisaks ka riigieelarvest palka saavaid tervishoiutöötajaid (kiirabi, kunstlik viljastamine, vältimatu abi jne)

Millal rakendub Eestis tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustusseadus (TÕKS), kus tööandja on kohustatud kindlustama kõik oma töötajad tööõnnetuste ja kutsehaiguste vastu? TÕKS on rakendatud peaaegu kõigis EL riikides. TÕKS-i rakendumisega saaks vähendada nii haigekassa kui ka sotsiaalkindlustuse kulusid, kuna siis hakkaks kulude hüvitamine toimuma kindlustuse kaudu. TÕKS-ist räägitakse alates 1993. aastast, kuid pole kaugele jõutud.

Oleme seadnud eesmärgiks Vabariigi Valitsusele tutvustada seaduseelnõud järgmise aasta esimese kvartali lõpuks.

Sooviks teada teie arvamust, miks on Riigikogu liikmed arstidest tähtsamad ja paremini majanduslikult tasustatud?

Riigikogu liikmed saavad palka võrdselt sõltumata nende õpitud erialast.

Miks ei võrdle me meditsiinitöötajate palku põhjamaadega, kui kogu esmatasandi süsteem sealt maha kirjutati?

Võrreldakse kõikvõimalike riikidega, aga palka maksta saame vastavalt sellele, kui hästi riigil ja inimestel tervikuna läheb, ehk kui palju maksumaksjate raha riigieelarvesse koguneb.

Kas vaesel riigil on vaja nii palju ülemakstud ametnikke sotsiaalsfääris ja Riigikogus?

Eesti panustab tervikuna sotsiaalsüsteemi kindlasti vähem kui võiks. Selleks aga, et rohkem panustada, peab rahvuslik rikkus kasvama.

Kas tervishoiutöötajate streik on põhjendatud või ei ole?

Streik on seaduses toodud võimalus töötüli ajal. Küll peaksid streikijad lähtuma streigi eesmärgist ja seda ei peaks laiendama muudele teemadele kui töötülis.

Kas Eesti meditsiinisüsteemile on tehtud korralik siseaudit? Kui on, siis kust võiks seda lugeda (hetkeline teemakajastus on kahetsusväärselt nõrk – vaid emotsionaalne ja valitsusvastane)? Oleks huvitav teada, kuhu raha läheb ja kuhu ta ei lähe. Selle abil saaks lihtne tavadkodanik tekitada oma arvamuse kas streigi pooldamiseks või selle vastu olemiseks. Arvan, et seal ilmneksid, et organisatsioonisiselelt eksisteerivad palga ja muude hüvitiste osas väga suured käärid.

On hinnatud tervishoiusüsteemi jätkusuutlikkust. Täpsemat infot soovitan vaadata siit: http://www.haigekassa.ee/haigekassa/jatkusuutlikkus.

Kas ja kuidas olete kursis arsti(de), õdede tööajaga? Kas see, et meditsiinitöötajad peavad toimetulekuks rabama poolteise koha koormusega, ei ole seadusterikkumine? Kas olete kursis, et arst/õde peab end täiendama üldjuhul oma vahenditest ja pere arvelt? Kas olete kursis, et paljud arstid/õed on töökoormuse tõttu läbi põlenud, mistõttu ise sattunud patsiendiks?

Olen vaieldamatult nõus, et õdede nõudmised näiteks palgatõusu osas on oluliselt mõistetavamad. Samuti on meil õdesid, hooldajaid juurde vaja. Meie tervishoiusüsteem on nii palju muutunud, et õdede, hooldajate arvu juurdekasv on vältimatu. Kui suudame oluliselt õdede, hooldajate arvu kasvatada, väheneb koormus nii arstidel kui täna töötavatel õdedel. See kindlasti üks olulisemaid eesmärke lähitulevikuks vaatamata sellele, et viimase kümnekonna aastaga on õdede väljaõppe number kasvanud 2 korda 300 õeni aastas.

Kas ei ole soovi vastu võtta rangeid meetmeid arstide suhtes, sest isiklikust kogemusest võin öelda, et sellise ebainimlikku suhtumisega patsientidesse, operatsioonijärjekordade müümisega ja muu korruptsiooni korraldamise tagajärjel, neil võiks olla häbi!

Arstide ravivigadega tegeleb kas tervishoiukvaliteedi ekspertkomisjon või kohus. Kui on teada juhtumeid, kus arst on teinud midagi seadusevastast, tuleks sellest pädevatele asutustele.

Millal lõpetab haigekassa nn. puukarstide ülevalpidamise. Kui tasuline teenus osutatakse samas kliinikumis haigekassa ülevalpeetavate hoonte, seadmete ja õdede orjatöö abil, panustamata ise infrastruktuuri arendamisse sentigi.

See on eelkõige haiglate töökorralduse küsimus. Möönan, et see ei ole korrektne praktika, aga samas on kindlasti iga juhtum erinev. Haiglad oskavad siin ise täpsemalt kommenteerida, kellelt nad rendiraha näiteks võtavad ja kellelt mitte.

Millal tõusevad sotsiaaltöötajate ja koduhoolduses töötavate inimeste palgad? Suured on palgaerinevused sotsiaalmajas töötavate ja sotsiaalosakondades töötavate inimeste vahel. Süsteem on ju üks.

Püüame tagada selle, et riiklikul rahastamisel olevate asenduskodudes ja erihoolduses töötavate inimeste palgad tõusevad järgmisel aastal vähemalt 4,4%. Kas ja kui palju on suutlikkust omavalitsustel nende omandis olevate hooldekodude töötajate palku tõsta sõltub omavalitsustest.

Palju aastas makstakse ravimifirmadele rohtude dotatsioone? Huvitab täpne summa mitte protsent Kes on need firmad? Palju kokku on doteeritud ravimifirmasid viimase 10 aasta jooksul? Palun Täpne summa! Miks on ravimifirmade kasumid nii suured?

Ravimifirmadele ei maksta mitte mingisugust dotatsiooni. Riigieelarvest või Eesti Haigekassa eelarvest hüvitatakse patsientidele kas osaliselt või täielikult arsti poolt nendele määratud ravimite maksumus (riiklike programmide raames hangitavad vaktsiinid, immunoglobuliinid, tuberkuloosivastased ravimid, HIV-tõve vastased ravimid ja sõltuvusravis kasutatav metadoon; Eesti Haigekassa ravimite loetellu või tervishoiuteenuse loetellu kantud ravimid)

Kui härra minister ostab mingit teenust ja maksab selle eest igakuu kopsaka summa ette, kas peate normaalseks, et te oma makstud raha eest seda teenust ei saa või saate seda kolme-nelja kuu pärast, kui olete leidnud mingi muu lahenduse. Teisisõnu, me maksame sotsiaalmaksu, aga kui meil on tõesti arsti vaja, siis läheme tasulise arsti juurde, sest haigekassa poolt pakutava teenuse ooteaeg ei rahulda meie vajadusi. Kas minister leiab, et see on normaalne? Kas saab tõesti lugeda seda tervishoiusüsteemi toimivaks?

Oleme Eestis valinud solidaarse ravikindlustuse, mis tähendab, et igaüks sõltumata sissetulekust saab abi vastavalt tema vajadusele. Kui inimesel on väike sissetulek, ei mõjuta see temale tehtava operatsiooni kvaliteeti või muud pakutavat abi. Kui inimesel on soov ja võimalus endale täiendavat ravi oma raha eest saada, siis ka selleks on Eestis võimalused olemas. Üldine eeldus on see, et kõigile kindlustatutele arstiabi tagatakse.

Kas on aus, et väga hästi hakkama saavad vanemad saavad riigilt vanemapalka 1700 eurot ja miinimumpalgaga töötavad emad ainult 270 eurot?

Vanemahüvitise eesmärk on hüvitada inimesele töölt eemal oldud aeg seoses lapse sünniga kuni lapse 1,5 aastaseks saamiseni. Vanemahüvitise abiga tõusis Eestis sündide arve 2004-2008 ca 25% ja vanemahüvitise positiivsetest mõjudest on korduvalt ka varasemalt kirjutatud.

Miks ei loeta kiirabitöötajaid operatiivtöötajate hulka nagu päästetöötajaid, kuigi sisuliselt tehakse sama tööd ja palju suurema koormusega ja ei saa nad ei varem pensionile ega ka muid soodustusi?

Vabariigi Valitsuse üldine suund on erisuste vähendamisele ja sealhulgas eripensionide vähendamisele.

Esiteks, miks Eesti valitsus oma rahvast ei hooli? Teiseks, kas sotsiaalministeerium on koostanud miinimumkava, millega näidatakse ära, kuidas miinimumplagaga pere saab ühe kuu jooksul hakkama (toit, kooli- ja eluasemekulud, transport jne)? Kuidas tekkis 65 000 vaegtoitumisega last? Kes vastutab?

Nii valitsus kui omavalitsused peavad kindlasti hoolitsema selle eest, et pered, kes abi vajavad, seda abi ka saaksid. Riigi poolt on tagatud toetuste, hüvitiste skeemid, omavalitsuste kaudu makstakse kõige rohkem abi vajavatele toimetulekutoetust, käimas on lastetoetuste reform, millega rohkem abi vajavate laste toetused ühe ja kahe lapsega peredes kahekordistuvad ning kõikide kolme ja enama lapsega peredel kasvavad peretoetused pea 96 euroni. Kui veel suuremat pilti vaadata, siis Eestis on kriisi järgselt vahe rikkamate ja vaesemate vahel vähenenud kõige kiiremini Euroopa Liidus.

Kuidas te hindate fakti, et riigikogulase tunni hind 19€ võrdub puuetega inimese toetusega? Kas enne selliste toetuste määramist tehti kontroll, ja selgitati välja, mida saab inimene endale 19 € eest kuus? Kuidas teie suhtuksite, kui teie olete homme abivajaja ja teile määrataske toetus 19 € kuus? Kas te lähete seda soovitama Ühendatud kuningriiki ja soovitama teistele rahvastele?

Kindlasti võiksid puudega seotud toetused olla suuremad. See on ka üks põhjuseid, miks oleme ette valmistamas töövõimetussüsteemi reformi. Eesmärk on anda inimesele õiget abi ja õigest kohast. Riik peab ja saab toetada inimest erineval moel. Piltlikult, kui inimene vajab mõnda teenust, siis peab ta seda saama, kui konkreetselt näiteks ratastooli, siis seda ja kui rahalist toetust ravimite ostmiseks siis seda. Kindlasti saab kõiki osapooli rahuldava lõpptulemuse leidmine olema keeruline, aga oleme eesmärgiks võtnud reformiga seotud muudatused esitada valitsusele järgmise aasta esimese kvartali lõpuks.

Täna algas pikalt ette teatatud tervishoiu töötajate streik. Peamise punktina on öeldud selle põhjuseks töö korraldamise puudused. Ministeeriumi kodulehelt on struktuurist lugeda, et teie otsealluvuses on kolm asekantslerit ning kümme (10) mõjukat osakonda alates arendus- ja personaliosakonnas kuni õigusosakonnani. Küsimused:
- kas taoline struktuur on ministrile juhtimisel üle jõu käiv?
- kas näete kedagi võimekamat enda asemel tervishoiu valdkonna probleemidega hakkama saavat?
- millal on tulemas veel halvemad ajad kenasti kogutud rahaliste reservide kasutamiseks?

Ma ei nõustu väitega, et töö on korraldamata. Kõik on korraldatud ja teeme igapäevaselt endast oleneva, et tagada nii arstiabi kättesaadavus kui kvaliteet. Mis puudutab reservide kasutust, siis viimastel aastatel oleme pidanud reserve loomulikult kasutama ja teeme seda kindlasti ka näiteks järgmisel aastal. Näiteks pea kogu arstide palgatõusu suurune summa tuleb järgmisel aastal Haigekassa reservist. Pikaajaliselt ei ole mõeldav, et ainult reserve kasutame. Esiteks saavad kogutud vahendid lihtsalt otsa ja teiseks ei ole defitsiidis haigekassa jätkusuutlik. Lühiajaliselt aga nagu juba ütlesin, peame reserve kasutama.

Miks ei toimi korralikult e-tervise andmebaas ja tihtipeale korratakse haiglates protseduure? Minul nt. ei antud isegi minu küsimise peale ühest haiglast südamefilme välja, et viiks need teisele eriarstile vaadata. Ja tuligi teha uued uuringud. Kas see pole mitte suur raiskamine?

Olen nõus, et selline olukord on lubamatu, et Teile Teie tervisega seotud andmeid kaasa ei antud. Terviseinfo omanik on inimene ise ja Teil on õigus neid andmeid ka kasutada. E-tervise eesmärk ongi selliseid olukordi vältida. Tervishoiuteenuse osutajal on kohustus saata infot kesksesse süsteemi, et hoida kokku aega ning vältida uuringute asjatut kordamist. Oleme suhteliselt lühikese ajaga süsteemi üles ehitanud, kuid loomulikult võtab veel aega, et kõik osapooled (haiglad, patsiendid, jt) süsteemiga harjuksid ning loomulikult on võimalik kõiki teenuseid edasi arendada.

Miks tõusevad (vajaduspõhised) lastetoetused kahes järgus loetud kuud esimest korda enne KOV valimisi ja teist korda enne Riigikogu valimisi? Kas tegu on osaga valimiskampaaniast või on tegu mõne muu argumenteeritud põhjusega?

Peame lähtuma riigieelarve võimalustest ja võimalused lubavad tõsta toetusi kahes järgus.

Millal on plaanis tõsta toimetulekutoetust?

Kui riigieelarve võimalused seda lubavad.

Arstide puhul on korduvalt räägitud 1704 € suurusest keskmisest kuupalgast, aga milline on keskmine töötundide arv sellise keskmise palga juures?

Arstide koormuse eest vastutavad tööandjatena haiglad ja haiglad peavad ka tagama selle, et arsti ei teeks ravivigu tulenevalt koormusest. Küll saan öelda, et näiteks tervishoiutöötajate tunnipalga uuringu kohaselt töötasid arstid 2011. aasta märtsi kuus 187,28 (normtöötunnid olid 2011 märtsis 184) tundi selleks, et teenida 1704 eurot brutopalka.

Kas ja millal on plaanis vähemalt osa tubaka- ja alkoholiaktsiisist suunata sinna, kus on selle koht ehk Haigekassa eelarvesse?

Seda on erinevatel aegadel kaalutud, ent samas peame mõistma, et Haigekassa eelarve sõltuvusse seadmine aktsiiside laekumisest pole ehk ka parim lahendus. Kui ühel päeval kõik inimesed hakkaksid tervislikuks ning ei suitsetaks enam, jääks Haigekassa eelarvesse suur auk. Ühest küljest oleks see muidugi tore, kui suitsu enam ei tehtaks, aga ravi tuleb ikka edasi pakkuda.

Millal lõppeb haigestunud inimeste enda ja teiste tervist ohustav kurnamine? Miks jäävad inimesed ilma sissetulekust nende päevade puhul, kui raha kulub tavapärasest rohkem? Millal kaob meie riigist kolmepäevapoliitika ja hakatakse inimestest lugu pidama?

Haiguspäevade hüvitamise loogika on sarnane paljudes riikides. Ehk on olemas omavastutus, tööandja vastutus ja teatud päevadest alates võtab vastutuse üle solidaarne ravikindlustus. Praegu ei ole plaanis seda muuta. Kui minna muutmise teed, tuleb näiteks vähendada arstide palku või pikendada ravijärjekordi ja see pole hetkel võimalik.

Kiirabi töötab viimased aastad sellise koormusega, et inimesed kukuvad kokku. Erakorralisest meditsiinist on asi nii kaugel kui olla saab - plaanilised haiged, transport koju, perekeskusesse, transport haiglast hooldushaiglasse, sotsiaaltöö, lastekaitse. Kõik see, mis masu ajal on kasinusmeedetega kokku tõmmatud, on alandlike kiirabimeedikute kaelas. Miks keegi ei julge rääkida, et kui Mere puiesteel kukkus noor mees bussist välja, siis rattabrigaad tuli seepärast, et teised brigaadis kleepisid plaastreid näpu peale ja ravisid 37,3-kraadist palavikku. Ja kõik see on erinevalt põhjamaadest inimestele tasuta. Seda teevad õed 400 EURO eest kuus. Kiirabi ei ole enam ammu elupäästva abi andmiseks ja nüüd kannavad nad streigi ajal veel suuremat koormust, ilma streikimisõiguseta. Ja kui ei streigi, siis ei saa ka palka, pangu oma miinimumiga edasi! Seda, et keegi süveneks probleemi, miks kiirabi juba ammu ei oma elupäästevõimekust, pole oodata. Peaasi, et rahulolematud inimesed (rusikaga rindutaguvad nn maksumaksjad) saaksid kodudes vererõhud mõõdetud, tavapärane meditsiiniline läbivaatus teostatud kell 3 öösel. Siit küsimus - miks ei võiks olla kiirabiteenus tasuline, nii nagu see on mujal maailmas. Vähemalt mitteerakorralised kutsed?

Ei toeta kiirabi tasuliseks muutmist. Pikemaks selgituseks niipalju, et kiirabibrigaadid, kes töötavad häirekeskuse väljasõidukorralduse alusel, ei tee patsientide transporti ei kodunt arstile või perearstile, samuti hooldushaiglasse. Kiirabi, eriti aga reanimobiilid, teevad patsientide haiglatevahelist transporti ainult siis, kui patsiendi seisund transpordi ajal vajab kiirabi või reanimobiilibrigaadi tuge. Iga kiirabibrigaadi õe ametikoha finantseerimiseks on 2012. aastal ette nähtud aastas kokku 69 397,77 EUR algkuludeks (koos sotsiaalmaksudega). Selliselt rahastatakse kõigi 90 riigis pidevalt tegutseva kiirabibrigaadi kõiki õdede ametikohti. Rahaeralduse aluseks on omakorda õe keskmine tunnitasu 5,878 EUR (ei sisalda sotsiaalmaksu). Täiskoormusega 168 tundi kuus töötava õe keskmine arvestuslik brutotasu peaks olema 987,5 EUR / kuus. Reaalne tasu sõltub töökoormusest ja konkreetse kiirabiasutuse palgasüsteemist. Tallinna kiirabi poolt on juba mitmendat aastat suviti, eriti autoga raskesti ligipääsetavates piirkondades Tallinnas – ennekõike vanalinnas on oluliselt rohkem potentsiaalseid abivajajaid tänu turistidele – rakendatud täiendavalt ka kiirabi jalgrattapatrulli. Selline tööpraktika on üle võetud teiste riikide kogemusele tuginedes. Seda ei ole kunagi tehtud sellel põhjusel, et kiirabis ei suudeta komplekteerida 3-liikmelist autoga liikuvat kiirabibrigaadi. Niinimetatud rattakiirabil on olemas muuhulgas kõik vajalikud vahendid elustamiseks ja alati, kui on vajalik patsiendi transport haiglasse, tuleb appi ka autoga liikuv brigaad. Küll aga on tõsi see, et kiirabi töös on jätkuvalt liiga palju niinimetatud perearstikutseid. Abivajaja saaks oma seisundile vastavat abi ka perearstilt, kuid ta eelistab sageli sellises olukorras kutsuda kiirabi, sest nii on ka kiirem ja mugavam. Loodetavasti näeme aga rattakiirabi ka järgmisel aastal!

Millal hakkab meditsiinivaldkonnas kehtima EL-i töö- ja puhkeajaseadus nagu see kehtib autojuhtidel?

Seadused kehtivad Eestis kõigile ühtemoodi. Tööseadusandluse täitmise või mittetäitmise üle teeb järelevalvet Tööinspektsioon.

Miks on siis ikkagi nii, et Rootsi parlamendiliikmete ja ministrite palgad on enam-vähemvõrdsed arstide keskmise palgaga, meil aga on seal üle kahekordne erinevus?

Selle väitega ei tahaks päris nõustuda. Internetist leiduva info põhjal saan kommenteerida, et Rootsi arsti keskmine palk on ca 6000 EURi kuus, aga näiteks peaministril Rootsis ca 16800 EURi. Ehk vahe on märgatav.

Kas meditsiinitöötajad streikimise eest streikimise ajal riigilt palka ka saavad?

Streigi selle osa eest (näiteks ambulatoorse töö, ehk vastuvõttude eest) ei saa. Kui aga arst teeb samal päeval ka statsionaarses osakonnas tööd (näiteks operatsioon), siis selle eest makstakse tasu.

Millal kaotatakse ära tarbetud ja ülemakstud nõukogud haiglate eesotsast, kes on rohkem poliitjärelvaatajad ja haigla turjal parasiteerivad muidusõõdikud, sama ka teiste riigifirmade kohta?

Nõukogusid kui järelevalve rolli täitvaid organeid ära ei saa kaotada. Küll võib diskuteerida selle üle, kes peaksid kuuluma nõukogude koosseisu.

Milline on teie seisukoht Riigikogu palgatõusu osas? Kas on õiglane ja tööpanusega vastavuses, et riigikogulaste palgad tõusevad igal aastal - nii headel (kui erasektoris palku ei langetata) kui ka halbadel aegadel (kui erasektoris palku langetatakse)?

Riigikogu palga küsimus vaieldi kirglikult läbi Riigikogu eelmise koosseisu ajal. Jõuti arusaamisele, et palk fikseeritakse neljaks aastaks ja see saab tõusta vaid vastavalt indeksile, mille väärtus on 50 protsenti tarbijahinnaindeksi aastase muutuse ja sotsiaalmaksu laekumise aastase muutuse aritmeetilisest keskmisest.

Lugupeetud minister, miks Eesti riik ei võta Soomega sarnaselt suunda kolmandatest riikidest arstide sisseimportimiseks? Ukraina, Valgevene, Venemaa näiteks.

Selleks ei ole ühtegi keeldu. Kui haiglad seda soovivad ja peavad vajalikuks, on see võimalik. Ka praegu on Eestis tööl mitmed arstid, kes tulnud väljastpoolt Euroopa Liitu ja kes peavad läbima vastava atesteerimise.