"Võime oma piirivalve lennusalga meeste üle uhkust tunda. Tõelised profid, kes annavad piiri valvamisel tõsise lisapanuse," märkis minister ja kinnitas, et Värska kordoni kopteriplats on oluliselt laiendanud kopteri opereerimisvõimekust ning sündmustele reageerimise kiirust, mis omakorda on muutnud Euroopa liidu idapiiri oluliselt turvalisemaks ja kindlamaks.

Sel aastal on ministeeriumi teatel piirivalve tehnilise võimekuse tagamiseks euroliidu välispiirifondi kaasrahastusel ostetud  hõljuk PVH-3 "Rannapuura", mis on teenistuses Alajõe kordonis. Hõljuk on varustatud kaasaegsete juhtimis- ja navigatsiooniseadmete, soojuskaamera ning kraanaga, mis hõlbustavad piiri valvamist ja hätta sattunud inimeste aitamist. Pardal oleva soojuskaamera abil saab pimedal ajal või udus eksinud inimest otsida kuni 1500 meetri kauguselt.

Siseministeerium soovib lähiaastail euroliidu sisejulgeolekufondi vahendite toel välja vahetada vananevad piirivalve patrullsõidukid, vajadusel ka ATV-d, mootorsaanid ja muud erisõidukid. Sel aastal võetakse kõikides kordonites kasutusele uued öövaatlusseadmed, millega paraneb piiri valvamise võimekus pimedas.

Värska kordoni vastutusalasse kuulub 47 km pikkune piirilõik, millest 21 km järvepiiri jagab Eesti Lämmijärvel ja Pihkva järvel Venemaaga. Kordonis töötab 33 inimest ja kaks teenistuskoera, kordon on varustatud maastikusõidukite, mootorkelkude, ATV-de, mootorpaadi ja muude piiri valvamiseks vajalike sõidukitega. Piiri valvatakse patrullidega nii maal, õhus kui järvel, aga ka vaatluskaamerate ja radari abil.