Delfi küsimusele, kas Euroliidu siseministritel õnnestus täna pagulased omavahel ära jaotada, vastas Eesti siseminister Hanno Pevkur reipal häälel, et kõnelustega jõuti täna olulisel määral edasi. „Peaaegu. Kokkuleppele ollakse väga lähedal,“ kinnitas ta.

„Päris lõpuni veel ei jõutud. Kuna Hispaania vajab lisaaega, siis tuleb lõplik otsus 20. juulil. Siis saavad siseministrid uuesti kokku ja tehakse lõplik otsus.“ Pevkur rääkis, et kui teistel liikmesriikidel oli välja pakkuda arv, kui palju nad on nõus vabatahtlikult sõjapõgenikke-pagulasi vastu võtma, siis Hispaania ministril kahjuks seda numbrit kaasas ei olnud. „Ta ütles, et Hispaania vajab veel mõned päevad selle numbri kokku leppimiseks aega ja tuleb selle arvuga 20. juuliks Brüsselisse.“

Mitu põgenikku Eesti vastu võtab? „Lõplikku arvu ei saanud täna välja öelda, aga me oleme selle mandaadi juures, mis me oleme rääkinud ja mis on otseses seoses meie suurusega. Lõplikku numbrit ühegi riigi puhul lukku ei löödud. See lepitakse kokku 20. juulil ja sõltub paljuski sellest, mis Hispaania ütleb. Mõne liikmesriigi puhul täpsustub seal veel mõni number,“ sõnas Pevkur.

Küsimusele, kas teiste EL-i ministrid pööritasid ka silmi kuuldes meie arvu, mis on tõenäoliselt teistest pigem väiksem, Pevkur muigas ning vastas eitavalt.

„Kindlasti ei ole meie arv väiksem. Väga paljud liikmesriigid pakkusid vabatahtliku võimekusena numbrit, mis on otseses seoses riigi rahvaarvu ja majanduse suurusega. Selles mõttes oli Eesti igati pildil oma arvuga ja mingisugust erilist vaimustust ega pahameelt see ei tekitanud. Oli õiglane number ja see täpne kokkulepe tuleb 20. juulil. Võib öelda, et see arv on 150 ja 200 vahel.“

Küsimusele, kas kõigi peale kokku saavad kõik 60 000 sõjapõgenikku omale pelgupaiga, vastas Pevkur jaatavalt. „Jah. Saab küll jah,“ kinnitas ta.

Täna ja homme osaleb siseminister Hanno Pevkur Luksemburgis toimuval mitteametlikul Euroopa Liidu justiits- ja siseküsimuste nõukogu istungil. Kohtumisel arutatakse varjupaigapoliitikat, terrorismivastase võitluse meetmeid ning küberterrorismi ja küberturvalisuse küsimusi.