Perverdi lõksu on langenud kümneid noorukeid
Kristo (15, nimi muudetud) läks kevadel sõpradega ühe poisi juurde sauna. Tuju tõstmiseks jõid noorukid siidrit ja saunast tulles istusid eesruumis, saunalinad ümber. „Üks sõpradest ütles, et tal on MSN-is üks hispaanlanna, kes pidi jube lits olema, ja kuna meil oli naljatuju, hakkasime temaga rääkima. Algul saatis tüdruk endast ilgeid videoid, me näitasime siis ennast ka veebikaamerast vastu, aga ikka nii, et saunalinad olid ümber,” rääkis Kristo.
Kuna poistele tegi asi endiselt nalja ja nad tahtsid, et hispaanlanna veel midagi teeks, näitas Kristo end neiule kolm sekundit paljalt. Veidi hiljem hakkas „hispaanlanna” Kristot ähvardama ja edastas veelgi omapoolseid soove. „Manipuleeris ta suurepäraselt,” tunnistas Kristo.
„Hispaanlanna” palus Kristolt: ole hea ja kallis ning näita veel ja võin sulle külla tulla, saame headeks sõpradeks. „Kuna mul oli sellel hetkel rahahäda — olin just üht kallist asja ostmas –, siis ta ütles, et laenab raha. Kui olin end natukene jälle veebikaamerast näidanud, hakkasid tulema ähvardused: kui sa ei taha, et ma sinust tehtud video saadaksin kõikidele su tuttavatele ja sõpradele, siis näita end veel,” rääkis Kristo.
Ahistaja teadis kõiki Kristo sõprade kontaktandmeid ja nagu hiljem selgus, siis ühele poisi sõbrale ta selle video saatiski.
„Hispaanlanna” lubas, et kui Kristo end veel kord näitab, siis jääb see viimaseks korraks. Ometi hakkasid nõudmised aina korduma ja korduma ning kuna Kristo tahtis perverdist lahti saada, täitis ta soovid aina uuesti.
„Kui olin end juba palju näidanud ja ta hakkas muutuma ülbeks, siis mõtlesin, et riskin ja blokeerin ta MSN-is ära. Blokeerisin konto ka Rate’is ja muutsin oma nime Orkutis. Nädal või kaks oli vaikus. Aga siis leidis ta mu üles ja ähvardas: tee see asi ära või siis mõtle, missuguste piinadega sa elad elu lõpuni, kui selle video saadan või kui üldse elad siis veel,” meenutas Kristo.
Kristo ei uskunud eales, et temaga manipuleerib mees. Sellest sai ta aru alles „Pealtnägijat” vaadates. „Mulle ja minu sõpradele rääkis ta ka, et ta on hiljuti Eestisse tulnud ja elab Nõmmel.”
Ainuüksi Kristo headest sõpradest ahistas sama isik kahte poissi, lisaks veel kolme-nelja tuttavat.
Kümneid juhtumeid
Sten Kalma loo avalikustasid „Pealtnägijas” nooruki ema, tädi ja vanaisa, kes soovivad hoiatada kõiki teisi lapsevanemaid ja noorukeid.
„Otsustasin selle loo välja tuua, kui avastasin internetist, et on veel selliseid lugusid — tegelikult on neid tohutult palju. Mis siin salata: kui oma last päästa ei suutnud, siis vähemalt püüan päästa teisi,” ütles eile Steni ema Sune Kalma-Ernits.
Steni tädi Sirle Kalma koostas süüdlase leidmiseks kodulehekülje, kus palub inimestelt abi. Ta kutsub eelkõige IT-alal tegutsevaid inimesi aitama perekonnal tuvastada inimest, kes varjub tolle „hispaanlanna” taga.
Steni tädi sõnul on nimeliselt teada veel palju teisigi kannatajaid, kes ei ole julgenud politseisse pöörduda. „Vaadates ja analüüsides „hispaanlanna Elisha” tegevust eesti noorte internetiportaalides, võin julgelt väita, et kannatajaid ei ole mitte kolm-neli, vaid neid on kümneid, kui mitte sadu kordi rohkem,” märkis naine.
Vanemad jälgigu interneti kasutamist
Alaealiste asjadele spetsialiseerunud vanemprokurör Lea Pähkel ütles, et praeguse seisuga saab rääkida konkreetselt viiest kannatanust. „Kuid on alust arvata, et kannatanuid võib tegelikult olla rohkem,” nentis prokurör.
Eri ringkonnaprokuratuurides ja prefektuurides on alustatud juhtunu asjaolude selgitamiseks kriminaalmenetlused ja aktiivne töö võimaliku kurjategija tuvastamiseks jätkub. Pähkli sõnul on esitatud õigusabipalve ka Hispaaniasse ja oodatakse selle tulemusi.
Kuigi uurimisega tegelevad piirkondlikud prefektuurid, on Põhja politseiprefektuur teinud asjas tihedat koostööd ka keskkriminaalpolitseiga, ennekõike just IT-valdkonda puudutavas osas. „Nende abist on palju kasu olnud,” kinnitas Pähkel.
Praegusel hetkel saab prokuratuur võimaliku kurjategija kohta öelda seda, et tal on keskpärasest inimesest paremad IT-teadmised ja ilmselt valdab see isik mingil määral mitut võõrkeelt.
Lea Pähkli sõnul ei tohi selle kuriteoliigi ohtlikkust kuidagi alahinnata. „On väga oluline, et lapsevanemad jälgiksid, mida nende lapsed internetis teevad, kui palju ja kellega suhtlevad. Vanematel tuleb kindlasti rääkida internetiga seotud ohtudest lastele ning kui seksuaalne ärakasutamine on juba aset leidnud, tuleks kindlasti pöörduda politsei poole,” pani Pähkel lapsevanematele südamele.
