"Keila haigla oli meil olnud juba mõnda aega müügis ja on arusaadav, et kui organisatsiooni osale otsitakse uut omanikku, tekitab see lisapingeid. Keila personal oli ka lisapinge all ja sellega olime me kursis. Ma ei teadnud aga, et nii paljudel patsientidel on negatiivseid emotsioone, ja mul on tunne, et see arusaamine puudus osaliselt ka kliinikus endas ja kliiniku juhatajal. See on kindlasti üks juhtimisviga, et kliiniku juhtkond ei adunud nii suurt negatiivset emotsiooni. Selle tõttu ei jõudnud need teemad ka minuni. Nii et jah, muidugi, ma tundsin end halvasti," ütleb Allik intervjuus
.

"Täna ei saa ma öelda, et see olukord on nii katastroofiline, kui mulje ehk jääb. Kindlasti oli probleeme kommunikatsioonis, suhtlemises, töökorralduses. Aga see, et kõik patsiendid oleksid saanud ebaväärika kohtlemise osaliseks, pole õige. See, et neid on, on loomulikult väga kahetsusväärne ja ma vabandan nende ning nende lähedaste ees siiralt. Teeme kõik, et midagi sellist ei juhtuks."

Alliku sõnul on haiglas toimuvast ülevaate tagamiseks rakendatud kiireid meetmeid: haigla õendusjuht käib igal hommikul järelravikliinikus valve üleandmisel, osaleb suurel visiidil ja küsitleb enamikku patsiente nende rahulolu üle, kas protseduurid on tehtud ja hügieen paigas.  "Praegu on tagasiside positiivne. Muidugi leidub ka patsiente, kes ei soovi üldse suhtlemist: mul on niigi kehv olla. Kui kvaliteedist rääkida, siis kõik, kes on järelravis või ükskõik millises meie osakonnas, peavad end tundma ühtemoodi."