„Õdede vastuvõtt on kolm tundi päevas – see on see, kui palju haigekassa ostab reaalselt. Tegelikult, kui arvestame, et meil töötab paralleelselt kaks õde terve päev, siis see tuleb ikka tunduvalt rohkem,“ märkis õde. Täna on keskuses tööl kolm perearsti ja neli õde.

Väljamäe sõnul oleks hulga lihtsam olla patsiendikeskne, kui igal perearstil oleks ühe õe asemel kaks õde. „See töö maht, mida õde peab tegema perearstiga paralleelselt – krooniliste haigete jälgimised ja ennetused –, seda kõike saaks siis teha. Praegu teeme seda spurtides, siis saaks seda teha rahulikult ja rohkem süveneda,“ rõhutas ta.

Väljamäe nentis, et kaheksatunnine tööpäev on igati normaalne, käärid on lihtsalt perearstide ja pereõdede töömahu ja riigi ostetud töötundide vahel. „Kolm tundi on [õdedel] rahastatud, aga loomulikult peab tööandja kõik need kaheksa tundi kinni maksma,“ märkis ta.

Õed töötavad suuresti entusiasmist

Ülejäänud tunnid töötatakse Väljamäe sõnul suuresti entusiasmist ning samuti on abiks perearstide väga leidlik majandamine. Õdedele ei maksa nimelt palka otse haigekassa, vaid tööandja, kes peab saadud rahaga majandama. „Tuleviku peale mõeldes, muutub järjest keerulisemaks leida endale õdesid, kes on üldse nõus teatud tingimustel tööd tegema,“ sõnas Väljamäe samas.

Väljamäe ütles veel, et ta on nõus sellega, et kõik patsiendid ei pea käima eriarsti juures. Samas tähendab see, et perearstidele ja -õdedele tuleks suunata rohkem ressursse. „Mis meile on okas hinges, on see, et rahastamine on ristipidi kaldus. Meilt oodatakse väga palju, aga ressursse eraldatakse minimaalselt ja me tunneme, et sellega on meile liiga tehtud.“

Seni on viie nimistikuga perearstikeskuses Väljamäe sõnul hakkama saadud suhteliselt hästi, hulga keerulisem on tema kinnitusel aga monopraksistel, kus töötab vaid üks arst ja üks õde. Siiski on ka viie arsti ja viie õega Pirita perearstikeskusel tööd korraldades palju nuputamist.

Täna lõunaajal oli Pirita perekeskuses veel üsnagi rahulik. Väljamäe sõnul esmaspäeva kohta isegi liiga rahulik. Mõni erakorraline jättis võib-olla kohale minemata, kuna kartis, et ka perearstid streigivad. Tegelikult mõjutab perearstide toetusaktsioon patsiente vaid niipalju, et vastuvõtu ajal ei saa õde iga hetk telefonile vastata.

Toetusaktsioon võib järjekordi pikendada

Samuti võivad kasvama hakata järjekorrad, kuna vastuvõtuaeg arstidel ja õdedel on tavapärasest lühem. Arstid võtavad näiteks tavapärase 5-6 tunni asemel patsiente vastu neli tundi. Mõned juba pandud ajad on hilisemaks tõstetud. Niisiis kannatab eelkõige plaaniline töö.

„See on see, mida me üritame väga piltlikult näidata – mis juhtuks siis, kui me teeksime ainult seda, mida meilt nõutakse, ja me ei teeks midagi entusiasmist,“ lausus Väljamäe. „Kõik, kellel on aeg pandud, võivad tulla. Loomulikult ka kõik erakorralised – lapsed, palavikuhaiged, ägeda valuga –, kõik saavad abi ja ükski arstiabist ja õeabist aktsiooni tõttu ilma ei jää.“