Perearstide raske valik - loobuda teises riigis töötamisest või loobuda nimistust
”Perearstil on sarnaselt teiste Eesti ja Euroopa Liidu kodanikega õigus töötada riigis, kus talle selleks sobivamaid tingimusi pakutakse,” märkis perearstide seltsi esimees Diana Ingerainen seltsi kodulehel vastuseks terviseameti peremeditsiini osakonna juhataja Pille Saare väitele, et perearsti töötamine samal ajal Eestis ja Soomes ei ole lubatud ka siis, kui perearst on taganud arstiabi osutamise oma nimistus. Saare väidet kinnitas hiljem ajakirjanduses ka ameti peadirektor Tiiu Aro.
Ingerainen rääkis Delfile, et segadus algas perearstide jaoks terviseameti väitega. ”Varem me teadsime, et kui meil on töö korraldatud, siis me võime ka mujal töötada,” rääkis seltsi esimees. Ta lisas, et perearstid ei tööta ainult Soomes, vaid ka EMOdes, käivad haiglates valves ja tegelevad õppetööga.
”Nüüd on kõik küsimärgi all,” tõdes Ingerainen. ”Kõik on saanud äreva signaali. Kui me hakkame ühte eriala niimoodi kitsendama, siis mis te arvate, kui palju tudengeid tahab saada perearstiks?”
Ingeraineni sõnul ei saa perearst lubada isiklikult kogu töö ära teha. ”Perearsti töö on meeskonnatöö, meil on õed, abiarstid ja asendusarstid,” loetles ta. ”Kui meil on tagatud vastavalt seadusele arstiabi kättesaadavus, siis pole mujal töötamine probleemiks olnud.”
Perearsti ajutine asendamine on võimalik alla kolme kuu ja pikaajaline asendamine on üle selle. Seaduses on toodud perearsti haigus, koolitused ja lapsehooldus. ”Sellepärast ongi kogu asendamine kenasti kirjas, et see peab olema võimalik,” lausus ta.
Samuti võib perearst endale palgata abilise, kui ta nimistu on suur või seal on palju kroonilise haigustega patsiente, et tagada perearsti tööjuhendist tulenev üldarstiabi kättesaadavus.
Ingerainen on seda meelt, et arstiabi andmine põhineb usaldusel ja möönis, et kahjuks avaldab selline segadus mõju ka arsti ja patsiendi suhetele. Ta üritab probleemi hästi rahulikult suhtuda, kuid kardab, et kui perearst peab valima mujal töötamise ja oma nimistust loobumise vahel, siis võib otsus paljudel juhtudel langeda teise variandi kasuks.
Terviseameti avalike suhete juht Iiris Saluri selgitas Delfile, et tegemist ei ole uue ega erakorralise teemaga. Saluri viitas üldarstiabi korralduse algpõhimõttele, mis ütleb, et igal perearstil on üks nimistu, mida perearst peab teenindama lähtuvalt perearsti tööjuhendist.
Nimistuga perearstile kehtivad karmimad nõuded
Seaduse järgi peab perearst tagama teenuse kättesaadavuse oma nimistu patsientidele neli tundi päevas nii perearsti kui pereõe vastuvõtuna, kaasates vajadusel asendus- või abiarsti. Perearstikeskus peab tööpäeviti olema avatud kaheksa tundi.
Perearsti ja pereõe vastuvõtuajad peavad jääma igal tööpäeval ajavahemikku kell 8–18. Perearsti ja pereõe patsientide vastuvõtuaeg on kummalgi vähemalt 20 tundi nädalas. Vastuvõtule lisandub aeg koduvisiitideks, ennetavaks tervisekontrolliks lastele, telefonitunniks.
„Kui nimistuga perearstil on võimalik pärast kõike eelpool nimetatud töötada mujal, siis ei saa seda keelata,“ ütles Saluri ja tõi näiteks valved nädalavahetustel või pärast tööpäeva.
Samas ei saa Saluri sõnul pidada iseenesest mõistetavaks, et nimistuga perearst, kes saab haigekassa kaudu rahastatud ja kellel lasub oma nimistu patsientide vahetu teenindamise nõue, valib samal ajal töötamiseks mõne teise paiga, mis pole seotud tema nimistuga ega nimistus olevate patsientide teenindamisega.
Nimistuta perearstil on suurem valikuvabadus
Saluri sõnul tuleks kindlasti vahet teha nimistuga perearstil ja perearstil, kes on omandanud vastava kutse, aga kellel nimistut ei ole. „Ilma nimistuta perearstil on suurem vabadus valida endale sobiv töötamise aeg ja koht,“ lisas Saluri.
„Kui nimistut omav perearst saab pakkumise näiteks mõnest teisest riigist, kus talle pakutakse paremaid tingimusi, siis ei ole tal iseenesest takistusi paremate tingimuste vastuvõtmisel, küll aga peab ta sel juhul kaaluma, kas ta suudab olla samal ajal ka oma nimistu patsientide jaoks kättesaadav,“ rääkis Saluri. „Kui teises riigis töötamine seda ei võimalda, siis tuleks kas loobuda teises riigis töötamisest või loobuda nimistust.“
Perearstid on terviseametile öelnud, et nad tagavad arstiabi kättesaadavuse, võttes täiendavalt tööle abiarsti või asendusarsti.
„Needki valdkonnad on seaduses reguleeritud ega laiene selliselt, mis võimaldaks nimistut omaval perearstil tööd teha mujal, mitte oma nimistu patsientidega,“ jagas Saluri ameti seisukohta. „Seega peab Pille Saare väide endiselt paika ning samal ajal töötamine Soomes ja nimistuga Eestis ei saa olla seaduse mõttes lubatud.“
”Eesmärgiks on, et inimesel on perearst, kelle poole ta saab esmaselt pöörduda oma tervisemuredega ning kes omab antud inimese tervislikust seisundist tervikliku ülevaadet,” selgitas Saluri. ”Küll ei ole seaduse põhimõte see, et perearst otsustab oma nimistu patsientide teenindamisest lihtsalt loobuda ja palkab endale aastateks asendaja.”
Terviseamet ei oska täna öelda konkreetselt, kui palju on Eestis nimistuga perearste, kes tegelikult oma nimistuga tööd ei tee või töötavad osaajaga. Saluri sõnul tegeleb amet selle olukorra kaardistamisega.
Tekkinud sasipundart hakkavad perearstid ja terviseamet harutama 1. novembriks kokku lepitud kohtumisel.
