„Viimasel ajal on hakatud rääkima sellest, et peaksime laiendama HIV testimist esmatasandi tervishoidu – see tähendab perearstidele – sel juhul eeldaksin ka, et kaasneks täiendav rahastus,“ rääkis perearst Eero Merilind. „Intiimvaldkonnahaigusi – seksuaalsel teel levivaid infektsioone, potentsi- või urineerimise probleeme, varjutab katte- ja tabuloor, kuigi arsti seisukohalt on need täpselt samasugused haigused kui näiteks astma või seljavalu. Kahjuks on need “tabud” levinud ka eelarvekoostamispraktikates. Nii haigekassa kui poliitiliste valikute osas on need n-ö populaarsemad haigused eelisolukorras. HI-viirus kuulub nende haiguste hulka, millest rääkida ei taheta, millega tegeleda ei taheta ning millele maksumaksja raha kulutamist ei soosita. Ühiskonnas on HIV väga tugevalt stigmatiseeritud.“

„HIV testi tegemine ühele inimesele maksab üle 10 euro, haigekassa maksab praegu perearstidele ühe inimese pealt umbes 20 eurot aastas analüüside tegemiseks,“ sõnas Eero Meilind. „Selle haigekassa poolt eraldatud raha eest peavad uuritud saama kõik perearsti nimistusse kuuluvad inimesed. Meil, perearstidel, pole lihtsalt võimalik kõikidele inimestele haigekassa raha eest HIV-testi teha.“

Eero Merilinnu sõnul arvatakse endiselt, et HIV on narkomaanide haigus või et kuna see on seksuaalsel teel leviv haigus, on nakatanu selle saamises ise süüdi ja peab ise hakkama saama. „HIV diagnoosimine on „ebapopulaarne“, see tähendab, et testi tegemise võimalused on Eestis hetkel ausalt öeldes ebamugavad ja peidetud. On tõesti olemas anonüümsed kabinetid ja teste saab teha ka naha- ja suguhaiguste kabinettides, kuid nende külastamine on inimese jaoks ikkagi eraldi ettevõtmine. Nakkuskliinikutes kabineti ukse taga olla pole ka ülearu mõnus.“