Perearstide seltsi juht: difteeria ja teetanuse vastu vaktsineerimist peab võtma väga tõsiselt
"Täiskasvanud peaks iga 10 aasta tagant oma vaktsiinidoosi saama," ütles Vallikivi Delfile.
Mõlema haigusega, nii difteeria kui ka teetanusega kokkupuute oht on Vallikivi kinnitusel täiesti reaalne. "Igal aastal sureb Eestis teetanuse tõttu jubedat ja piinarikast üks kuni kaks inimest," sõnas ta.
Teetanust võib saada kõikjalt pinnasest, metsas okastraati joostes või ehitusel roostes naela jalga astudes. Difteeria leidmiseks ei pea samuti kuigi kaugele reisima - lähimad puhangud on Lätis ja Venemaal.
"Seega hoiab vaktsiin ära hulga pahandust, eriti arvestades eestlase aia-, metsa- ja reisilembust," sõnas ta.
Difteeria ja teetanuse vastase vaktsineerimise teavitustegevus võiks Vallikivi sõnul olla oluliselt parem. "Väga ootame elektroonilise vaktsineerimispassi tulekut, kuhu saaks külge pookida ka meeldetuletussüsteemi patsiendile, mis inimesele meelde tuletab, et nüüd on õige aeg," ütles ta
Üks põhjus vähesel reklaamil on Vallikivi sõnul ka see, et veel hiljaaegu oli täiskasvanute vaktsiinist suur põud - seda jagus ainult traumapunktidesse värsketele traumadele, perearstikeskustesse aga üldse mitte.
"Seetõttu pole paljud perearstid ilmselt ka veel harjunud kõigilt üle 27-aastastelt küsima, kas nad tahavad vaktsiini või ei," lisas Vallikivi.
