“Eesti toetab põhimõtet, et uute, täiendavate piirangute või normide kehtestamise asemel keskendutaks juba olemasolevate hästi täitmisele ja kontrollimisele. Keskkonnaalaseid norme ja nõudeid on nii Euroopa Liidu kui siseriiklikul tasandil piisav hulk, oluline on, et neid ka reaalselt täidetaks. Lähitulevikus tuleb just sellele keskenduda. Näiteks kaitsealade puhul ei saa olla omaette eesmärgiks nende juurde loomine, vaid kaitse korralik ja tõhus tagamine,” selgitas keskkonnaminister Keit Pentus. Tema sõnul on Eestis kaitse all ligi 18 protsenti maismaast ja 45 protsenti merealast, teatas keskkonnaministeerium.

Samuti peab Eesti Euroopa keskkonna tegevusprogrammi puhul tähtsaks keskkonda puudutava info kättesaadavust ja lihtsasti jälgitavust.

Järgmises Euroopa Liidu keskkonnategevuskavas pööratakse tähelepanu ka linnakeskkonnale. “Õhu kvaliteet, müra, innovatiivsed lahendused näiteks valgustuse, transpordi ja linnaplaneerimise vallas ei ole tähtsad mitte ainult Eesti jaoks, vaid on fookuses kogu Euroopa Liidus,” rääkis Pentus täna toimunud avalikul arutelul.

Koostatav Euroopa keskkonnaalane tegevusprogramm on ainus kõiki keskkonnadokumente hõlmav strateegiline dokument Euroopa tasandil ning vastavalt sellele on plaanis uuendada ka Eesti keskkonnastrateegiat ja keskkonnategevuskava.

Euroopa Komisjon on keskkonnalaaseid tegevusprogramme koostanud alates 1970ndate algusest. Nende kaudu tehti seadusandlikke ettepanekuid Euroopa Liidu keskkonnapoliitikale ja algatati arutelusid keskkonnapoliitika laiema perspektiivi ning prioriteetide üle.

Viimane ehk 6. tegevusprogramm võeti vastu 2002. aastal ja selle kehtivus lõppeb tänavu juulis. Uue tegevusprogrammi avalik konsultatsioon kestab 12. märtsist 1. juunini ning komisjon ootab ettepanekuid ja arvamusi keskkonnapoliitika strateegiliste suundade kohta aastani 2020 kõigilt EL riikide kodanikelt ja organisatsioonidelt.