"Eestil on Leeduga väga tihedad ja heanaaberlikud suhted ning ühised huvid nii majanduse, energeetika kui ka kaitsekoostöö vallas," märkis Eesti välisminister. 

Kahe riigi vahelisest koostööst rääkides tõid välisministrid esile häid kaubandussidemeid ning ühisprojekte energiajulgeoleku kindlustamiseks ja transpordi arendamiseks. 

Välisminister Pentus-Rosimannus rõhutas kohtumisel Klaipeda ujuvterminali positiivset mõju Eesti gaasituru konkurentsile. "Veebruaris importisid kolm Eesti ettevõtjat Klaipeda kaudu ligi 20 protsenti Eestisse imporditavast gaasist," märkis välisminister ning avaldas lootust, et kahe riigi vaheline koostöö niinimetatud Balti energiasaare ühendamiseks Euroopa jätkub.

Samuti tänas välisminister Pentus-Rosimannus Leedu kolleegi toetuse eest Eston Kohveri juhtumi osas. "Me ole väga tänulikud oma partneritele, kes hoiavad seda kahetsusväärset juhtumit terava tähelepanu all ning toetavad meid nõudes Venemaalt tema vabastamist," lisas välisminister.

Venemaa agressioonist rääkides olid Eesti ja Leedu välisministrid ühel meelel, et Euroopa Liit peab jätkama ühtset poliitikat ning nõudma Venemaalt Minski kokkulepete täielikku täitmist. "Olukord on väga habras ning võib igal hetkel taas eskaleeruda - me peame olema valmis kiirelt reageerima ning vajadusel ka sanktsioone laiendama," ütles välisminister.

Maikuus Riias toimuvat Idapartnerluse tippkohtumist silmas pidades arutasid välisministrid suhteid idapartneritega, eelkõige vajadust olla solidaarsed ja toetada idapartnerlusriike reformide läbiviimisel. Linkevičius nõustus Eesti välisministriga, et reformide reaalse läbiviimise korral peab Euroopa perspektiiv idapartnerlusriikidele olema avatud. "Oma lähiminevikku silmas pidades on meil moraalne kohustus toetada ja olla eestkõnelejaks nendele riikidele, kes on nüüdseks teinud samasuguse valiku euroopaliku ühiskonnakorralduse kasuks," rõhutas välisminister Pentus-Rosimannus.

Välisminister suundub Vilniusest edasi Varssavisse, kus ta kohtub Poola välisministri Grzegorz Schetynaga.