Varasemalt teravalt Yana Toomi Süüria-visiiti kritiseerinud Keit Pentus-Rosimannus kinnitas, et on jätkuvalt Toomi Süüria-külastuste osas kriitiline. „Selline kaunis isetegevuse moodi välissuhtlus, mida võib ära kasutada ja tõlgendada sisuliselt Assadi legitimeerimisena, ei peaks olema Eestit esindavate saadikute ajada,” ütles riigikogu väliskomisjoni aseesimees Delfile.

Samas oli tema hinnangul oluline, et Reformierakonda kuuluvad Euroopa parlamendi ALDE fraktsiooni saadik Urmas Paet ja riigikogu väliskomisjoni liige Eerik-Niiles Kross Toomi korraldatud Süüria-üritusel osalesid. „Ma arvan, et see on kindlasti pigem vajalik, et üritusel osalesid ka teistsuguseid vaateid esindavad Urmas Paet ja Eerik-Niiles Kross. See, et Toomil ei olnud võimalus mitte ainult oma jutupunkte edastada ja kriitilist meelt sai sai väljendada ka Urmas Paet, oli hea,” selgitas Pentus-Rosimannus.

Palju kriitilisem Paeti ja Krossi osalemise suhtes oli IRL-i kuuluv riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson. „Nagu kaks tilka vett. Isegi Süüria osas näivad ALDE grupi kaaslased ühel meelel olevat. Vaata ja imesta. Ei oleks ausalt öeldes oodanud, et nii häälekad Keskerakonna ja Ühtse Venemaa leppe kriitikud nagu Paet ja Kross kenasti Toomiga nüüd ühel pildil. Aga Süüria teema vajab küll tõsisemat analüüsi, kui pelgalt Kremli-meelsuse reproduktsioon,” sõnas Mihkelson eile.

Mihkelsoni kriitikale vastusena saab tõlgendada Pentus Rosimannuse märkust, et Euroopa parlamendi komisjonide välissuhtlusega paralleelselt on teemaks ka riigikogu komisjonide välissuhtlus. „Üsna hiljuti jõudis ka meieni, et majanduskomisjon plaanib visiiti sanktsioonide all olevale Venemaale,” viitas Pentus-Rosimannus IRL-i fraktsiooni liikme Aivar Koka poolt juhitava komisjoni plaanidele.

Krossi ja Paeti seisukohad erinevad Toomi omadest

Eerik-Niiles Kross oli kutsutud üritust modereerima ja kohe alguses tänas ta Toomi, et too kutsus kõnelema ka inimesi, kes temaga tingimata samal seisukohal pole.

Urmas Paet ütles oma sõnavõtus kaaskõnelejatele viidates, et humanitaarolukorra või katastroofi osas temal ja teistel esinejatel ilmselt erimeelsusi pole, küll aga selles osas, kuidas tuleks panustada olukorra lahendamisse.

Ta rõhutas, et Süüriast on põgenenud üle kuue miljoni inimese, kellest umbes pool on pagenud president Bashar al-Assadi eest ja ainuke põhjus, miks Assadiga peaks asju ajama on see, et leida poliitiline küünilispragmaatiline lahendus sõja lõpetamiseks. See ei vabasta Assadi aga vastutusest sõjakuritegude ees.

Ürituse lõpus lisas Paet, et ta on meelitatud, et teda kõnelema kutsuti. „Nende inimeste vahel, kes mõtlevad ühtemoodi, on väga lihtne selliseid arutelusid pidada. Nii et see, et Yana Toom koos mõne sõbraga tuli mugavustsoonist välja – ma väga tunnustan seda,” kiitis Paet. Toom vastas omakorda, et hoopis Paet tuli mugavustsoonist välja.