Pentus-Rosimannus Briti teadlase süüdistusest: tema artiklist ajendatuna küsisin, kas rahvusvaheline kord liigub anarhia suunas

Välisministeerium saatis täna välisminister Keit Pentus-Rosimannuse kommentaari vastuseks briti rahvusvaheliste suhete teoreetikut nimega Alex Pritchardi süüdistusele, et Pentus-Rosimannus pani talle nädalavahetusel Lennart Meri konverentsil peetud kõnes sõnu suhu.

Kõne põhiküsimuseks oli, kas peaksime nentima senistele põhimõtetele tuginenud rahvusvahelise korra purunemist või on taoline järeldus just see, milleni rahvusvahelise korra kõigutajad tahaksid meid tõugata.

Välisminister kirjeldas oma kõnes, kuidas rahvusvahelise korra tugevust on pandud proovile nii 9/11 terrorirünnakute näol, kuidas seda tehakse Daeshi poolt, küberrünnakute kaudu. Kuidas Venemaa agressioon Gruusias, Ukrainas on rikkunud kõiki rahvusvahelisi põhimõtteid ning kuidas kõigest sellest hoolimata ei ole rahvusvahelise korra purustamine õnnestunud.

Alex Prichardi artikkel oli see, millest ajendatult välisminister oma kõnes küsis - kas rahvusvaheline kord liigub anarhia suunas? Välisminister viitab oma kõnes Prichardile, kelle sõnul anarhiline süsteem ei tähenda seda, et jõul on õigus, vaid et jõud "underpins all conceptions of right".

Katsed senistel põhimõtetel tuginevat rahvusvahelist korda lõhkuda on viinud vastupidise tulemuseni, väidab välisminister oma kõnes. Hiljutised NATO otsused oluliselt tugevdada allianssi on üks näide. Euroopa Liidu ühtsus sanktsioonide kehtestamisel. Välisminister ütleb oma kõnes, et rahvusvaheline süsteem ja kord võib olla üheks näiteks süsteemist, mis muutub rünnakute ja šoki tulemusel tugevamaks. Välisminister rõhutab kolme punkti:

1. Olemasolev rahvusvaheline kord ei ole kokku kukkunud. Seda on rünnatud ja rikutud ja seda tuleb ühiselt tugevdada.

2. Peab olema üheselt selge, et rahvusvahelise õiguse rikkumise eest tuleb maksta kallist hinda. Kui mitte otseselt enese-hävitajalikku hinda, siis sellele väga lähedal olevat hinda.

3. Kõige olulisem - rahvusvahelise süsteemi ja õiguse rikkuja ei tohi kunagi oma eesmärki - teise iseseisva riigi valikute ja tuleviku dikteerimist - saavutada.

Välisminister rõhutab ka, et tehes kõik vajaliku rahvusvahelise korra tugevdamiseks, ei tohi kasutada korra tugevdamise ettekäänet ülereguleerimiseks või näiteks inimõiguste piiramiseks, seda ka mitte kübermaailmas."