Pensionisamba kõrvale ka hoolduskindlustus

Kuna perekond ei pruugi alati saada oma eaka sugulase eest hoolitsemisega hakkama, oleks Eestis vaja hoolduskindlustust, leiab Tartu ülikooli dotsent Kai Saks.

Mida siis teha, kui vaim on värske, kuid keha ei kuula enam sõna, küsib Saks Eesti Päevalehe arvamusveerul. “Loodusseadus ütleb, et oota surma, ühiskonnaseadused aga, et oota abi nendelt, kes veel jõuavad. Kuidas siis abi jõuab selle vajajateni?”

Pensionikindlustuse eri liigid ei taga kindlasti sissetulekut, millega tulevikus hooldusteenuste eest tasuda, nendib Saks. “Pigem on see mõeldud edukalt vananevate inimeste kultuuriliste vajaduste paremaks rahuldamiseks pensionipõlves. Õiglane ja kättesaadav hooldussüsteem on kindlasti üks hoob, mis tugevdab usku oma riiki ning leevendab iga inimese tulevikumuresid.”

Praegu abistavad Eestis toimetulekuprobleemidega inimesi hoolekanne ja hooldusravi, seletab Saks.

Hoolekandeteenused aitavad inimesel toime tulla igapäevase eluga. Siia kuuluvad koduabi (poes käimine, koristamine, ahju kütmine, arvete maksmine jms) ning elamine pansionaadis või hooldekodus.

Seejuures toetutakse perekonnaseadusele, mille järgi toimetulekuhäiretega inimeste hooldamine on perekonna ülesanne. “Tõsi, pereliikmed on kõikjal esmased ja peamised abistajad,” nendib Saks. “Sama kehtib Eestis ka hooldekoduteenuste kohta — juhul kui abivajajal on lapsed, peab isik ise või tema pere maksma hooldamise kulud täies mahus. Teistel katab osa kulusid omavalitsus.”

Selline olukord võib aga koormata perekondi vastutusega, mida nad ei ole võimelised kandma ja mille tõttu eakad jäävad abitusse olukorda, nendib Saks.

Hooldusravi pakub tervishoiuteenuseid inimestele, kellel on pikaajalised terviseprobleemid, millega ta ise või tema perekond toime ei tule. Need kulud katab haigekassa, sõltumata perekonna olemasolust.

“Praegune rahastamine katab aga ligikaudu kolmandiku tegelikust vajadusest,” lausub Saks. “Hooldusravi ja hoolekanne tegutsevad Eestis eraldi süsteemidena, kuid abivajajal on sageli probleeme nii tervise kui ka toimetulekuga.”

Üks võimalus kitsaskohta lahendada oleks hoolduskindlustuse loomine. Näiteks Saksamaal toimib riiklik hoolduskindlustus aastast 1995, see on kohustuslik (kõrvuti tervisekindlustusega) ning kindlustusmaksed jagunevad võrdselt töötaja ja tööandja vahel (kummagi palgast 1,7%).

“Põhimõte on aga kõikjal sarnane: hoolduskindlustus aitab katta toimetulekuhäiretega inimeste hoolduskulusid kõigi nende teenuste osas, mis ei kuulu tervisekindlustuse valdkonda,” selgitab Saks. “Siit kaetakse ka isikliku abi teenused, mis meil on avahoolduses siiani jäänud täiesti katmata. Hoolduskindlustuse väljamakse ei sõltu inimese ega pere majanduslikust olukorrast, vaid objektiivselt hinnatud abivajadusest.”