Pensionireformi pensionivalemit muudeti, nüüd on see 50/50 staaž ja palk

 (87)
Foto on illustratiivne
Foto on illustratiivneFoto: Anni Õnneleid

Riigikogu sotsiaalkomisjon arutas tänasel istungil pensionikindlustuse seadust muutvat eelnõu ja otsustas Sotsiaalministeeriumi ettepanekul muuta pensionivalemit, mis oleks algse eelnõu järgi alates 2037. aastast kehtima hakanud, teatas riigikogu.

Sotsiaalkomisjoni esimees Helmen Kütt ütles, et algse eelnõu järgi oleks alates 2037. aastast pensioni arvutamisel arvesse võetud üksnes töötatud aastaid. Sotsiaalministeerium tuli aga komisjoni ette ettepanekuga võtta pensioni arvutamise aluseks pooles ulatuses staaž ja pooles ulatuses töötasu, kuna arvatavalt leiab see mudel ühiskonnas laiema toetuse.

Muudatus oli Küti sõnul vajalik selleks, et tulevikus oleks võimalikult vähe neid, kes saavad väga väikest pensioni. „Pensioni sidumine üksnes miinimumpalgaga võinuks vähendada tööandjate huvi maksta sotsiaalmaksu kogu töötasult ja tekitada soovi näidata töötasu tegelikust väiksemana,“ lisas esimees.

Komisjoni aseesimees Monika Haukanõmm avaldas heameelt, et komisjon parandas osalise ja puuduva töövõimega inimeste olukorda. „Algse eelnõu järgi oleks osalise või puuduva töövõimega inimene jäänud ilma pensionistaaži nõude vähendamisest, kui ta teeb kas või korra nädalas tööd. Komisjon viis eelnõusse sisse muudatuse, mille järgi jääb pensionistaaži nõude vähendamine alles, kui osalise või puuduva töövõimega inimene töötab väikese koormusega, täpsemalt kuni miinimumpalga ulatuses,“ ütles Haukanõmm.

Seotud lood:

Eelnõu järgi on vanaduspensioniiga 65 aastat, millele on lisatud 65-aastaste isikute eeldatava eluea muutus. Pensioni arvutatakse uue valemi järgi alates 2021. aastast. Need, kes on juba praegu pensionil ja tööl ei käi, saavad ka pärast 2021. aastat pensioni praeguse süsteemi järgi. Töötavatel vanaduspensionäridel lisandub uue valemi jõustudes pensionile staaži ja töötasu põhjal arvutatav ühendosa.

Istungil osalesid Sotsiaalministeeriumi pensionipoliitika juht Kristiina Selgis, peaspetsialist Liidia Soontak ja õigusnõunik Ethel Bubõr.

Valitsuse algatatud riikliku pensionikindlustuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu on Riigikogu täiskogu istungil teisel lugemisel kolmapäeval, 5. detsembril.

Taavi Rõivas: kasvab ümbrikupalkade osakaal

Selle muudatusega vähendatakse palkade positiivset mõju pensionitele, mis on väga vale suund. Jääb arusaamatuks, millist probleemi püütakse muudatusega lahendada, küll aga on eredalt näha, milline probleem juurde tekib - ümbrikupalkade osakaalu kasv, kommenteeris reformierakondlane Taavi Rõivas..

Viimase aasta jooksul on ümbrikupalkade osakaal rumalate maksuotsuste tõttu niigi plahvatuslikult kasvanud (8%lt 13%le) ning antud muudatus on järjekordne selles reas, mis vähendab motivatsiooni maksta (ning küsida) ausat palka.

Samuti ei toeta Reformierakond hiljem pensionile jäämise väiksemat premeerimist, mida antud eelnõu ette näeb. Leiame, et iga pensioniealine inimene on teretulnud soovi korral (ja tervise lubades) ka tööturul jätkama. Praeguse eelnõuga antakse risti vastupidine signaal. (Kehtiva seaduse järgi on varem pensionile jäämine demotiveeritud ja hilisem pensionile jäämine premeeritud.)

Pensionisüsteemi muutused mõjutavad terveid põlvkondi ning seetõttu tuleks sedavõrd suure mõjuga muutuste tegemisel taotleda ühiskonnas laiemat konsensust ja tugevamat mandaati kui see alla 40% toetusega valitsusliidul mõni kuu enne valimisi on.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare