Pensionireform: ümberkorraldused hakkavad täismahus mõjutama praeguseid koolilapsi

 (6)

Linnas on kuum
Foto: Andres Putting

Valitsuskabinet on kokku leppinud vanaduspensioni valemi muutmises. Tulevikus hakkaks pensionisüsteem koosnema töötamise pikkusest sõltuvast solidaarsest esimesest, sotsiaalmaksust sõltuvast teisest ja inimese panusel põhinevast kolmandast, nn vabatahtlikust sambast.

Juba välja teenitud ja palgast sõltuvad kindlustusosakud jäävad alles, neid ei muudeta, kinnitas valitsuses algatatud pensionireformi tänasel arutelul riigikogus SDE parlamendifraktsiooni aseesimees Heljo Pikhof.

Kavandatud muudatused loodetakse vormida seaduseelnõuks tuleval aastal ja isegi suhteliselt valutu menetluse korral riigikogus plaanitakse üleminekuperioodiks aastaid 2020 kuni 2037 ning ümberkorraldused hakkavad täismahus mõjutama alles praegusi koolilapsi.

Reform loob eelduse üleminekuks paindlikule pensionieale. Kui teatud tingimused täidetud, võib inimene ise – vastavalt oma tervisele, töö- ja pereoludele – valida pensionile jäämise aja. Kes kauemaks jaksab tööle jääda, saab mõistagi ka suurema pensioni, ütles Pikhof.

„Hooliva riigi ülesanne on kaitsta oma inimesi vanaduspõlves vaesuse eest,“ rõhutas ta ning meenutas, et 77 protsenti tänastest töötajatest vanuses 22 kuni 62 eluaastat teenib praegu alla keskmise palga, mida on rohkem kui kolmveerand kogu riigi töötajaskonnast. „Alla keskmise palga teenivad ka teadustöötajad ja lasteaiaõpetajad, raamatukoguhoidjad ja muuseumirahvas, tõtt-öelda lõviosa kõigist neist, kes ei ole oma elu sidunud meie „finantspealinnaga“. Nad ei pruugi sugugi olla harimatumad või laisemad või rumalamad kui mõni edukas ärimees või suure suuga poliitik.“

Loe veel

Seotud lood:

Pikhof rõhutas, et rahva õiglustunnet ongi kõige rohkem riivanud tõik, et tee sa tööd ja näe vaeva palju tahes, pensioniraha koguneb ikkagi vaid näpuotsaga. „Ehk enam kui 560 000 tööinimesel on pensioni kindlustusosaku koefitsent alla 1. Praeguse süsteemi jätkudes kanduks sissetulekute tohutu ebavõrdsus üha kiireneva hooga ka pensionidesse: kui praegu on see erinevus 1,7-kordne, siis tulevikus oleks suisa neljakordne.“

Täna suurt raha teenivad inimesed hakkavad nagunii saama väiksepalgalistest rohkem pensioni, ütles Pikhof. Suurem erinevus tuleb sisse teisest pensionisambast, mis jääb endiselt sõltuma palgast. Plaanis on avada ka aastatel 1970–1982 sündinutele II sambaga liitumise võimalus.

„Me ei tohi ainsaks töö ja väärikuse mõõdupuuks seada rahateenimise oskust,“ sõnas Pikhof.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare