Varssavi ülikoolis saab pärast pikka pausi taas eesti keelt õppida alates 2007. aastast. Möödunud sajandi 30-ndatel aastatel töötas seal keelelektorina legendaarne Villem Ernits. Praegu toimub õppetöö ülikooli hungaroloogia osakonnas. Vastsel lektoril Svetlana Kassil on humanitaarteaduste magistrikraad Tallinna Ülikoolist ja aastatepikkune töökogemus eesti keele õpetajana, teatas haridus- ja teadusministeeriumi pressiesindaja.

Peterburi suunduv Maarja Hein on viimastel aastatel töötanud lektorina Ukrainas, Lvivi Ivan Franko nimelise Rahvaülikooli juures. Peterburi Riiklik Ülikool on talle töökohana tuttav juba varasemast – aastail 2002–2005 oli ta seal eesti keele ja kultuuri õppejõuks. Esimene lend eesti keele ja kirjanduse filolooge sai Peterburi ülikooli diplomi käesoleva aasta kevadel.

Hiinas, Pekingi Välisõpingute Ülikoolis alustati eesti keele õpetamist mullu sügisel mõnekümnele tudengile. Õppetöö käivitus edukalt ning õppijate read on eeloleval õppeaastal täienemas uute huvilistega. Inga Adamson on lõpetanud Tallinna Pedagoogilise Ülikooli eesti filoloogia eriala ning hiljem jätkanud õpinguid Tartu Ülikoolis õigusteaduse alal. Seni on ta eesti kee lt õpetanud erinevas vanuses õppuritele üldharidus- ja kutsekoolis ning keeltekursustel.

Esimest korda alustab Eestist lähetatud lektor tööd Riias Läti Ülikoolis. Sealses soome-ugri osakonnas on eesti keelt ka varem õpetatud, kuid ülikooli soov suurendada eesti keele ja kultuuri õpetamise mahtu tingis vajaduse suurendada õppejõudude hulka. Kerttu Kibbermann on õppinud inglise filoloogiat Tartu Ülikoolis, magistrikraadi omandas ta selle aasta kevadel Helsingi Ülikooli juures. Akadeemilise tegevuse kõrval on Kerttu Kibbermann töötanud tõlkijana ning andnud keeletunde.

Lektoritöö eeldab lisaks keele õpetamisele ka eesti kultuuri tutvustavate loengute pidamist ja ürituste korraldamist. Lektori tööperiood ühe ülikooli juures on kuni viis aastat. Eesti keele ja kultuuri akadeemilise välisõppe programmi kaudu on seni Eestist lähetatud lektorid kümnesse välisriigi kõrgkooli. Eesti keelt saab õppida enam kui kolmekümnes välisülikoolis.

Eesti keele ja kultuuri akadeemilise välisõppe programmi (2011-2017) täitja on Eesti Instituut, rahastaja Haridus- ja Teadusministeerium.