Eesti põllumajandusülikooli zooloogia- ja botaanikainstituudi vanemteadur Külli Kangur ütles Põhjarannikule, et kuue päeva jooksul on surnud kalade arv Peipsis järsult kasvanud.

“Kui me kuus päeva tagasi Peipsil reidil käisime, oli olukord täiesti normaalne, kuid nüüd on see hoopis teistsugune. Nii põhja- kui läänekaldal on surnud kalu hunnikus, peale selle hulbib neid terves järves,” kirjeldas Kangur olukorda Peipsis.

Peamiselt on tegu kiisaga, kes on väga hapnikutundlik kala, kuid hukkunud on ka suuremaid kalu.

Kalade hukkumise põhjuseks on kolooniatena järves vohavad sinivetikad. “Kuumad ja vaiksed ilmad ning soe vesi on pannud vetikad vohama — terve järv on hägune. Õitsemise tagajärjel tekib vees hapnikupuudus, mille tõttu kalad surevad,” ütles ta.

Millal olukord Peipsis normaalseks muutub, on raske ennustada. Veidi jahedamaks muutunud ilmad võivad tuua leevendust, kuid kui kuum ilm tagasi tuleb, võib olukord muutuda veel hullemaks.

“Näiteks eelmisel aastal oli kõige hullem vetikate vohamine septembri alguses,” ütles Kangur, kelle sõnul on praegu surnud kalu siiski vähem kui mullu. “See ei tähenda muidugi, et see võib nii jääda — olukord muutub iga päevaga,” lisas ta.

Eelmisel aastal võeti Peipsi järvest ka paarkümmend proovi, mida analüüsiti Hollandis ning mis näitasid, et vetikatoksiinide hulk oli järvevees kohati 85 korda suurem kui tavalises joogivees.

Sellel aastal võetakse samuti proove, kuid kas neid õnnestub laboris analüüsida, oleneb sellest, kas leitakse raha. Üks proov maksab 1700 krooni ning nende tegemist pole instituudi eelarves ette nähtud.

“Siiski pole ma kuulnud, et keegi oleks Peipsis sinivetikate tõttu tugeva mürgistuse saanud. Kui midagi tekib, siis on see nahakihelus,” ütles Kangur, kelle sõnul tuleb ennast pärast veest väljumist loputada ning tundliku nahaga inimestel ja lastel ei soovitata üldse suplemas käia.

“Samas on vesi hägune ja täis kalalaipu, nii et Peipsi piirivalvepiirkonna piirivalvuridki kinnitasid, et sellisesse vette ei taha minna ei nemad ega suvitajad,” ütles Kangur.