"Pehmed ja karvased" lahkuvad kärbete käigus ETV ekraanilt

Eurovisiooni lauluvõistlus ja sellele eelnev siseriiklik konkurss Eesti Laul õigustavad end ning seetõttu pole neist loobumist rahvusringhäälingus tõsiselt kaalutud.

Pinged ERR-i eelarve ümber jõudsid tänavu sellisele tasemele, et riiki ähvardas oht ilma jääda eestikeelse kommentaariga jalgpalli MM-i mängudest teleriekraanil.

Osa ülekande teostamiseks puudujäävast summast leiti alles riigikogu n-ö katuserahadest ning ees ootab ka programmi koomale tõmbamine. Kokku on jalgpalli MM-i ETV ekraanile toomise maksumus umbes 600 000 eurot.

Hakkab tekkima teatud seaduspära, et kui ERR-il raskeks läheb, siis esimesena arvatakse programmist välja poliithuumorit pakkuv sari „Pehmed ja karvased“. Sari lõpetati rahaliste raskuste tõttu ka 2002. ja 2009. aastal. Käesolev hooaeg jääb „Pehmete ja karvaste“ jaoks ETV-s taas viimaseks.

„Pehmete ja karvaste“ tootmine läks riigitelevisioonile aastas maksma 190 000 eurot.

Uuel aastal lõpeb ka portreesaate „Tähelaev“ tegemine, viimane saade jõuab eetrisse 26. jaanuaril. Siiski on kevadhooajaks planeeritud juba uus saade, millel on oma koht ka portreelugudel ja mida hakkab juhtima Maire Aunaste.

Kuigi raha kokkuhoiu nimel on programmi revideeritud ja kulusid kokku tõmmatud, siis Eurovisiooni lauluvõistlus ei ole ERR-i hinnangul koht, kust peaks kokku hoidma hakkama.

„Minu selge seisukoht on see, et kuna Eurovisioon on Eestile nii palju kuulsust toonud ja televaatajate hea vastuvõtu osaliseks saanud, siis pole mõtet üritusest loobuda. Unustada ei tohi ka koostööd EL-i teiste avalik-õiguslike ringhäälingutega. Eurovisoon on EBU (Euroopa Ringhäälingute Liit) kõige edukam projekt,“ rääkis ERR-i juhatuse liige Hanno Tomberg Delfile.

ERR-i algava aasta eelarvesse on planeeritud nii „Eesti Laulu” konkursi korraldamine kui ka esikohale tulnud laulu ja esitajate saatmine Eurovisiooni lauluvõistlusele Taani.

Eesti osalemine Eurovisoonil maksab näiteks poole vähem kui ekraanilt kaduva „Pehmete ja karvaste“ hooaeg ehk kulu jääb alla 100 000 euro.

Samas on mitmed teised Euroopa riigid teatanud, et ei osale Eurovisoonil. Näiteks Bulgaaria, Küpros ja Serbia on loobumise põhjuseks toonud rahalised raskused. Türgi on solvunud võistlusformaadi peale ja tšehhid on teatanud loobumisest kesiste vaatajanumbrite tõttu.

Loobumismõtteid on erinevatel põhjustel mõlgutatud veel mitmetes teisteski riikides, ka näiteks Soome meedias on see teema tõstatunud.