Tulviste hinnangul on Ilves oma tööd hästi teinud. „See on imekspandav, et inimene, kes on väljapool Eestit üles kasvanud, sai nii ruttu sarnaseks nendega, kes siin on sündinud ja kasvanud,“ rääkis Tulviste Delfile. „See on oluline saavutus.“

Tulviste sõnule ei olnud see juhus, et vahepeal oli kõigil kolmel Balti riigil Ameerikas sündinud või kasvanud presidendid.

„Esiteks, see ei olnud juhus ja teiseks on see hea, et kõigi kolme Balti riigi presidendi olid üles kavanud ookeani taga,“ lausus Tulviste.

Läti riigipea Vaira Vīķe-Freiberga sündis küll Riias, kuid pages lapsena perega välismaale ja elas hiljem Saksamaal, Prantsusmaal ja Kanadas. Ka Leedu riigipea Valdas Adamkus emigreerus ja elas ning töötas USAs.

Tulviste pidas oluliseks, et president on üles kasvanud seda tüüpi ühiskonnas, mille poole meie riik viimastel aastakümnetel püüelnud on.

„See ühiskond on nende jaoks endastmõistev olnud,“ kõneles ta. „Nemad ei ole kunagi pidanud tegema neid kompromisse, mida siin üles kasvanud inimesed on ühel või teisel määral pidanud tegema.“

Õpetussõnu ei jaga

Tulviste ei soovinud õpetada presidenti, kuidas ta oma teisel ametiajal peaks käituma või töötama. Tema sõnul on Ilvese senisele tööle tunnustuseks see viis, kuidas ta teiseks ametiajaks tagasi valiti.

Riigikogu valis Ilvese teiseks ametiajaks presidendiks esimeses hääletusvoorus. Teda toetasid koalitsioonierakonnad Reformierakond ja IRL ning opositsioonis olevad sotsiaaldemokraadid.

President sai salajasel hääletusel 73 häält, tema valimiseks oli vaja 68 riigikogulase häält. President Ilvese vastaskandidaat Indrek Tarand sai 25 häält. Kaks hääletussedelit olid kehtetud, kuna neil oli tehtud märge mõlema kandidaadi juurde. Üks sedel oli märgistamata. Osa võtsid hääletamisest kõik 101 riigikogu liiget. Kolmandaks ametiajaks Toomas Hendrik Ilvest presidendiks valida ei tohi.