„Peas oli ainult üks mõte – pean lapsega koos kaldale jõudma!“

Teisipäeva õhtul perega Soomes Espoo Oittaa randa läinud Valdar oli parajasti oma lapsed rannaliivale mängima jätnud, korra ujuma läinud ja jõudnud kaldast umbes 30 meetri kaugusele kui võõra lapse õrnad soomekeelsed hüüded tema kõrvu kostsid.

Esiti arvas ta, et laps teeb lihtsalt nalja, sest lastel on teadupärast tihti erinevaid mänge käsil - muuhulgas selliseidki, kus teinekord naljaviluks appi hüütakse.

„Te ei kujuta ette ka, kui raske oli vedada umbes 20 kilogrammi kaaluvat last kalda poole. Ta haaras mu kaelast ja kehast nii tugevalt kinni, et sattusin juba ise ka veidi segadusse ja tõmbasin vett natuke sisse,“ meenutab Valdar [kellel oli sel hetkel peas ainult mõte kaldale tagasi jõudmisest].

„[Elusana pääsenud lapse] ema oli väga kohkunud, tänas,“ ütleb Valdar ega salga, et temalgi oli hirm.

Refereeritud artikli täistekst Õhtulehes