Peaprokurör: pistiseistung võiks olla avalik

Tuleva aasta aprillis ja mais peetavad kohtuistungid, kus istub süüalusena kohtupinki endine Valga maavanem Georg Trašanov, toimuvad suletud uste taga, sest nii otsustas eile kohtuprotsessi juhtiv Tartu maakohtu kohtunik Rita Kulberg. Riigi peaprokuröri Norman Aasa arvates võiksid aga korruptsiooni käsitlevad istungid olla avalikud.

Kinniseks kuulutamine võib olla pretsedent, mille tagajärjel peidetakse avalikkuse eest ka teised korruptsiooni käsitlevad kohtuasjad, olgu siis tegemist näiteks maadevahetuse tehingute või hiljuti Pärnus puhkenud skandaaliga.

Kohtunik Rita Kulberg põhjendas oma otsust istungid kinniseks muuta sellega, et kriminaalasja süüdistus puudutab muu hulgas GoBusi osalemist liinivedude riigihankes ja osa dokumentatsiooni sisaldab ärisaladust.

Ühtaegu tunnistas kohtunik Kulberg, et ta pole saanud toimikuga tutvuda ega oska hinnata ärisaladuse osakaalu toimikumaterjalides. „Tulenevalt käesoleval ajal kehtiva kriminaalmenetluse seadustiku sätetest ei olegi kohtu käsutuses eelmenetluse ajal veel kohtutoimikut koos kõigi seal sisalduvate tõenditega, vaid prokurör esitab toimiku alles kohtuistungil,” selgitas kohtunik.

Samas usaldab kohtunik menetlusosaliste ütlusi, et toimikus sisalduva materjali järgi võib ärisaladus kohtus jutuks tulla. „Osaliselt kinniseks kuulutamise korral oleks asja arutamise käigus väga raske, kui mitte võimatu tõmmata piiri, millest alates oleks istung avalik ja millest alates kinnine,” väitis Kulberg.

Riigi peaprokuröri Norman Aasa arvates peaksid kohtuistungid üldjuhul olema avalikud, eriti just korruptsioonijuhtumite pu­hul, kus avalikkuse huvi on alati põhjendatud. Ometigi nõustus just prokuratuuri Trašanovi kohtuasjas esindav ringkonnaprokurör Marge Püss ka täielikult kinnise kohtupidamisega.

Aasa andmeil pooldas Püss osalt kinnist istungit. „Kui kohtu­asjas käsitletaksegi ärisaladust, on võimalik istungi osaline kin­niseks kuulutamine. See tä­hen­dab, et kohtuistung on avalik ning vaid ärisaladust puudutavate tõendite uurimise ajaks palutakse kohtuprotsessi jälgivatel isikutel lahkuda.” Aasa hinnangul oleks kõnealusel juhul piisanud istungi osalisest kinniseks kuulutamisest.

Samas möönab Aas, et riigiprokuratuur pole prokuröridele andnud juhiseid, kas ja millistel juhtudel peaks prokurör kohtus istungite kinniseks kuulutamisega nõustuma või seda taotlema. Sageli võivad prokurörid nõustuda kaitse ettepanekuga kuulutada istung kinniseks, sest nii on lihtsalt mugavam tööd teha.

Riigikohtunik Eerik Kergandberg ei soovinud eile Trašanovi ja GoBusi istungi kinniseks kuulutamise otsust arvustada, sest kohtuniku eetikakoodeks ei võimalda riigikohtunikel pooleliolevaid kohtuasju kommenteerida. Kuid põhimõtteliselt pole riigikohus Kergandbergi hinnangul siiani läbi vaielnud, kas eelistada sellistel puhkudel avaliku huvi või ärisaladuse kaitset. „Kinnine kohtuistung, kui selleks on seaduses nimetatud alus, on ikka üsnagi kohtuniku diskretsiooniõiguse mängumaale kuuluv fenomen,” lisas Kergandberg.

Ometi ei usu riigikohtunik Kergandberg, et kõik juriidilise isiku osalusel toimuvad istungid võivad ärisaladusele viidates tulevikus kinnised olla. „Praegu ma seda ohtu ei näe,” ütles Kergandberg.

Riigikogu põhiseaduskomisjoni liikme Urmas Reinsalu sõnul ei saa korruptsioonikuritegusid kohtus menetleda kinniste uste taga. „Ainuüksi korruptsioonikahtlus riivab ühiskonna õiglustunnet. Kui neid korruptsiooniasju asutakse aga salaja arutama, siis saab ühiskonna õiglustunne veelgi tugevamalt riivatud,” lisas Reinsalu.

Justiitsminister Rein Langi arvates on ajakirjandus ise suuresti süüdi selles, et järjest sagedamini otsustavad kohtunikud protsessid kinniseks kuulutada.

Lang ütles eile valitsuse pressi­konverentsil endise Valga maavanema Georg Trašanovi pistisesüüdistuse kohtuprotsessi kommenteerides, et istungi kinniseks kuulutamine oli kohtuniku suveräänne otsus, millesse ei ole võimalik sekkuda.

Justiitsministri sõnul on kinniseks kuulutatud kohtuprotsesside hulk viimasel ajal kahetsusväärselt suurenenud, kuid suures­ti on selles süüdi ajakirjandus.

Istungeid on meedias Langi hinnangul tihti täiesti valesti käsitletud ja ajakirjanikud ei ole asjast õigesti aru saanud.

Eilse kohtu alla andmise määrusega otsustas Tartu maakohus kuulutada Georg Trašanovi, Kalle Muru, Aivo Pärna, Valter Keisi ja AS-i GoBus kriminaal­asja tuleva aasta aprillis algava kohtuistungi ärisaladuse kaitseks kinniseks.

Trašanovit süüdistatakse ametiisikuna pistise ja altkäemaksu võtmises.

Refereeritud artikli originaaltekst Eesti Päevaleht Onlines