"Siin on probleem, mida ma natuke näen - et üritatakse sellist korruptsiooni uurimist samastada väga sellise n-ö demineerija tööga: et eksida ei tohi või eksimine on lubatud ühe korra, ja kui siis ei õnnestu, siis tuleb otsida uued inimesed, kes selle valdkonnaga tegelema hakkavad. Tegelikult nii kaua, kui on lihtsalt sellised väited õhus, ei olegi võib-olla olukord nii hull," vahendab ERRi uudisteportaal prokuröri mõtteid.

Peaprokurõr toonitas, et kriminaalmenetluse protsessis on täiesti loogiline jada, et kontrollitakse kahtlusi ning mingil hetkel otsustatakse, kas saab kohtusse minna või mitte.

"See, et kriminaalmenetlus lõpetatakse - seda nüüd pidada õiguskaitseasutuste läbikukkumiseks - seda võib nii teha, aga ma ütlen, et see on tegelikult pikas perspektiivis ohtlik, sest lõppkokkuvõttes see viibki selleni, et kas õiguskaitseasutused ei julge enam selle valdkonnaga tegeleda või kui nad tegelevad, siis iga hinna eest hakkavad seda asja kohtusse suruma, mis tähendab seda, et nad ei oleks enam objektiivsed," ütles Aas.

Riigikohtu lahendis analüüsiti hiljuti mõjuvõimuga kauplemise kuriteokoosseisu ning jõuti järeldusteni, millest tulenevalt lõpetab prokuratuur osaliselt Priit Toobali ja Ester Tuiksooga seotud kriminaalmenetluse.

Käesoleva aasta 30. aprilli otsusega Mati Eliste kriminaalasjas asus riigikohus erinevalt maa- ja ringkonnakohtust aga seisukohale, et ametiisiku mõjutamist ei saa käsitleda ebaseaduslikuna lähtuvalt korruptsioonivastases seaduses sisalduvatest ametiisiku poolt tasu võtmist keelustavatest normidest, vaid eraldi tuleb tuvastada tema poolt ametiisiku mõjutamise ebaseaduslikkus. Samas puuduvad Eesti õiguskorras käesoleval ajal normid, mis eristaksid ametike seaduslikku mõjutamist ehk aktsepteeritud lobitöö ebaseaduslikust.

Sellest tulenevalt ei ole mõjuvõimuga kauplemise koosseisu rakendamine üldjuhul enam võimalik, mistõttu riigiprokuratuur lõpetab kriminaalasja Ester Tuiksoo ja Priit Toobali mõjuvõimuga kauplemise episoodis.

Hiljuti teatas ka prokuratuur, et alles üle poole aasta hiljem, algatati kriminaalmenetluse elamislubade äri suhtes, sest Stelmachi ja Raudse kliendid kasutasid elamislubade saamisel vajaliku investeeringuna järjest ühte ja sama 69 000 eurot, mida üksteisele edasi anti.