Peaprokurör: kurjategijatelt tuleb kuritegude läbi saadud vara ära võtta ning anda tagasi kannatanutele ja riigile
Riigi peaprokurör Lavly Perling ütles eile Riigikogu põhiseaduskomisjonile prokuratuuri läinud aasta tööst ülevaadet andes, et õiguskaitseasutuste üheks oluliseks ülesandeks on tõsta kriminaalse tulu konfiskeerimise ulatust. Läinud aastal konfiskeeriti Eesti kriminaaltuluna rekordilised 21 538 917 eurot.
„Lihtsalt öelduna tuleb kurjategijatelt kuritegude läbi saadud vara ära võtta ning anda tagasi kannatanutele ja riigile,“ sõnas Perling. Läinud aastal konfiskeeriti Eesti kriminaaltuluna rekordilised 21 538 917 eurot. Kuigi sellest enam kui 18 miljonit eurot konfiskeeriti ühe, niinimetatud kummituskliki kriminaalasja raames, on ka ilma selleta saavutatud ligi kolme miljoniline konfiskeerimine eelmistest aastatest kõrgem näitaja.
„Kuigi tendents on positiivne, ei saa me rahul olla sellega, kui paljude kuritegude puhul kriminaaltulu konfiskeerida õnnestub,“ rääkis peaprokurör. Mullu konfiskeeriti kriminaaltulu 170 korral. „Peame jõudma olukorrani, kus suudame kriminaalset tulu konfiskeerida enamikes prioriteetsetes kuritegudes. Eriti oluline on kurjategijate varaline mõjutamine organiseeritud kuritegevuse vastases võitluses,“ märkis Perling. 2015. aastal saatis prokuratuur kohtu ette kokku 14 kuritegelikku ühendust enam kui 100 süüdistatavaga.
Lapsed ja majandus
Peaprokurör märkis põhiseaduskomisjonile antud ülevaates, et riigi ja ühiskonna arengu seisukohalt on ülimalt oluline pöörata tähelepanu alaealistega seotud menetlustele. „Õiguskaitseasutuste poolt vajavad erilist tähelepanu, erikohtlemist ja individuaalset lähenemist nii lastest kannatanud kui alaealistest õigusrikkujad,“ ütles Perling. Üks oluline märksõna on alaealiste kahtlustatavate puhul see, et need kriminaalmenetlused viidaks läbi kiiresti, sest nii on need kõige mõjusamad.
Mullu tegi prokuratuur lõpliku menetlusotsuse 81 protsendi alaealistest kahtlustatavate puhul kiiremini kui nelja kuuga. „Menetluskiiruse kõrval tuleb hoolitseda ka selle eest, et neist noortest õigusrikkujatest kasvaksid täisväärtuslikud ühiskonna liikmed, pakkuda sotsiaalprogramme ja muud sotsiaalset tuge,“ ütles Perling.
Peaprokurör sõnas ülevaadet andes, et majanduskuritegevuse vastase võitluse osas on prokuratuuril kindlasti arenguruumi kiiremaks ja tõhusamaks uurimise juhtimiseks. „See, et ka õiguskaitsjate ressursid on piiratud, ei tohiks olla kellelegi üllatuseks. Võtmeküsimus on, kuhu me ressursi esmajärjekorras suuname, et olla majanduskuritegevusega võideldes tõhusamad,“ märkis Perling. „Riigi analüüsivõimekus on äärmiselt oluline, kuid tagamaks ausatele ettevõtjatele puhas turg ning aus konkurents peame senisest enam kuulama erasektorit – millised on nende mured, kus nemad näevad suurimaid kitsaskohti?“
Väljakutse seadusmuudatus
Tänavuse suurima väljakutsena tõi Perling välja 1. septembrist jõustuvad kriminaalmenetluse seadustiku muudatused, mida tuntakse põhiseaduse paketi nime all. „Seadusmuudatuse tagajärjel suureneb ajakulu üksikutele toimingutele ning sellega kaasneb paratamatult ka menetluste üldine pikenemine. Selles olukorras peame prokuratuuris tegema kõik, mis meie võimuses, et kannatanute põhiõiguste kaitsel oleks võimalikult vähe tagasilööke,“ sõnas Perling.
