Peapiiskop kutsub palvetama riigi, rahva ja rahva juhtide meeleparanduse pärast
Kui vastlapäeva püütakse tähistada ka kodudes ja lasteasutustes rahvakombestikust tuttava liulaskmise, hernesupi ja vastlakukli söömisega, siis järgnev tuhkapäev jääb paljude jaoks Viilma sõnul märkamata.
“Kesknädalane tuhkapäev jääb paljude jaoks teisipäevase vastlapäeva varju. Milleks aga hullata libedal mäenõlval või tantsida vastlakarnevalil, kui tekkiv kontrast järgneva tuhkapäeva tõsidusega jääb märkamata-mõistmata? Vastlapäeva on läbi ristikiriku ajaloo tähistatud just tuhkapäeva tõttu, mitte vastupidi,” kirjutab peapiiskop Viilma.
Vastlapäevale järgnevat tuhkapäeva, kui paljudel kristlastel algab 40-päevane paastuaeg, tähistatakse Eestis palvepäevana. Peapiiskop Urmas Viilma kutsub üles palvetama riigi, rahva ja rahva juhtide pärast: “Eestis tähistame tuhkapäeva palvepäevana, kui kanname Jumala ette oma maa ja rahva, Maarjamaa oleviku ja tuleviku, meie rahva juhid, nende valitsemisvastutuse ja võimukoorma, nende võitluse inimlike kiusatuste ja poliitiliste lubadustega. Lisaks meeleparandusele, mida ise vajame, palume, et Jumal ärataks meeleparandusele kogu Eestimaa rahva ja kõik need, kes on juhtidena rahva teenistuses nii riigis, linnas kui maal. Kelle teise kui Jumala poole peaksime pöörduma üksi ja rahvana, kodanike ja valitsejatena, usklike ja kõhklejatena, kui seisame silmitsi keeruliste aegade, ohustavate väljakutsete, kasvavate pingete ning rahutuks tegevate ja väärtuspilti murdvate muutuste ees?”
Kirikukalendrisse kuuluvat vastlapäeva tähistatakse paljudes maades vastlakarnevalide ja pidustustega, et järgneval tuhkapäeval asuda meeleparanduse ja paastu kaudu Kristuse eeskujul vaimse puhastumise teele. Ka Eestis on vastlakombestik olnud kontrastiks tuhkapäeval algava paastuaja tõsidusega. Kristlased peavad 40-päevast paastu oma usu oluliseks väljenduseks.
