Peaminister Andrus Anspi ütles neljapäeval ajakirjanikele, et suurem vald pole alati parem lahendus.

Valitsus otsustas neljapäeval kahe ühendvalla moodustamise. Kuusalu valla ja Loksa valla ühinemisel tekib uue kohaliku omavalitsuse üksusena Kuusalu vald. Kabala valla, Oisu valla, Türi linna ja Türi valla ühinemisel tekkiva ühendvalla nimeks saab Türi vald.

Kuusalu valla moodustumisel on riigieelarvest eraldatava ühinemistoetuse suuruseks 3 882 200 krooni. Türi valla moodustumisel on riigieelarvest eraldatava ühinemistoetuse suuruseks 7 500 000 krooni. Ühinemistoetus eraldatakse valitsuse reservist.

Ansip loodab, et seni ühinenud vallad ei teinud seda vaid raha pärast. „Kui nad tegid seda vaid ühinemispreemia pärast, siis nad tegid seda valesti.”

Peaminister lisas, et ühinemistoetuste maksmist jätkatakse siiski vastavate õigusaktide kehtimise lõpuni. Ta toonitas, et ühinemist plaanivad vallad peaks seda tõsiselt kaaluma.

„Ainus põhjus, miks omavalitsusi tasub suureks teha, on teenuse kvaliteet,” sõnas peaminister. Kui väikeses omavalitsuses peab üks spetsialist pidama mitu ametit, siis suuremas omavalitsuses on parem iga töö peale oma asjatundjat saada, lausus ta.

Vahendite kokkhoidu surmkindlalt valdade ühinemisega ei saavuta, rõhutas Ansip. „Seda pole suudetud teha nii meil kui ka mujal Euroopas.”

Euroopas on praegu pigem trend omavalitsuste väiksemaks muutmiseks, sõnas peaminister.

„Eesti kohalikud omavalitsused on pindalalt ühed Euroopa suurimad,” sõnas Ansip. „Me ei pea sugugi häbenema seda, et meie kohalikud omavalitsused on liiga pisikesed, sobimatud kaasaegsesse Euroopasse.”

Regionaalminister Jaan Õunapoo samas leiab, et väikeste omavalitsuste ühinemisel muutub antud piirkond ühtsemaks ja selle arengu suunamine toimub kompaktsemalt. “Tõuseb haldussuutlikkus, volikogude roll arengu suunamisel muutub kaalukamaks, kasvab oluliselt omatulude laekumine, vähenevad administratsiooni halduskulud ja kasvavad investeeringud infrastruktuuride arendamiseks. Lisaks võimaldab ühinenud valdade suurem tulubaas paremini katta omaosaluse Euroopa investeeringute programmides.“

Ansip ei näe probleemi ka selles, et näiteks ülejäänud Tallinnast erinevate huvidega Nõmme omavalitsus tahaks Tallinnast eralduda ja iseseisva omavalitsuse moodustada. Sarnane olukord olevat näiteks Kopenhaagenis.

Kui asi aga sinnamaale jõuab, peab peaministri sõnul siiski valitsusele siiski jääma sekkumisvõimalus, et ei tekiks tühimikke tekkivate omavalitsuste vahele.

Valitsus tegi siseministeeriumile ülesandeks hiljemalt käesoleva aasta 1. septembriks töötada välja seaduseelnõu, mis võimaldaks külade ja osavaldade liitumist mõne teise vallaga.

Ansip pole nõus, et haldusreform hakkab tagurpidi minema. „Kus see reform on? Ma ei näe seda. Heal juhul saab seda nimetada haldusterritoriaalseks reformiks,” sõnast ta.

Õunapuu nentis, et õigusaktides sätestatud tähtaegu arvestades on kohaliku omavalitsuse üksuste ühinemisprotsess käesolevaks aastaks lõppenud.

“Ehkki sellel aastal ühinenud kohaliku omavalitsuse üksuste ühinemiste üldarv — kaheksa — ei ole suur ja sellesse protsessi on haaratud 22 omavalitsusüksust, on tulemus igati rahuldav. Et riik on rõhutanud kohaliku omavalitsuse vabatahtliku ühinemise printsiibi tähtsust, tuleb avaldada heameelt selle üle, et kõik ühinejad on jõudnud positiivse lõpptulemuseni oma vaba tahte väljendusena ja tegelikkuses juba pikaajaliselt toiminud koostöö tulemusena,” ütles Õunapuu.