„Ukraina ja Venemaa konflikti lahendamine on Euroopa julgeoleku jaoks võtmetähtsusega. Me peame sellele Euroopa südames juba kolmandat aastat vältavale konfliktile leidma elujõulise lahenduse ja üksnes sellise, mis austab Ukraina suveräänsust ja territoriaalset terviklikkust. Seda saab saavutada aga ainult siis, kui jääme ühtseks ning meil jätkub meelekindlust ja järjepidevust,“ ütles Taavi Rõivas NATO tippkohtumise arutelul, mille fookuses olid Ukraina-NATO suhted ja olukord Ukrainas.

Peaminister tõstis oma kõnes esile, et ligi kaks aastat pärast NATO tippkohtumist Wales´is ei ole Venemaa käitumine Ukrainas palju muutunud – Krimm on endiselt okupeeritud, inimõiguste olukord seal on järsult halvenenud, krimmi-tatarlasi ja muid teisitimõtlejaid kiustatakse taga. Ukraina idaosa alad, mida valitsus ei kontrolli, on varemetes ning seal võimutsevad isehakanud liidrid, kõrvuti vene vabatahtlike ja sõjaväelastega.

Taavi Rõivase sõnul on kahetsusväärne, et Ukraina idaosas toimuvale lahingutegevusele pööratakse rahvusvahelises meedias järjest vähem tähelepanu, ehkki seal on selle aasta jooksul hukkunud üle 200 ja haavata saanud üle 600 ukrainlase.

„Selle kõige valguses peame olema vankumatult ühtsed Ukraina territoriaalse terviklikkuse nõudmisel ning kannatlikud sanktsioonide hoidmisel, kuniks Ukraina suveräänsus ja territoriaalne terviklikkus on taastatud täielikult,“ ütles Taavi Rõivas. „Meie toetus nii NATO kui Eesti tasandil peab Ukrainale jätkuma ilmtingimata, sealhulgas toetus Ukraina majandusele ja finantssüsteemile.“

Samuti toonitas peaminister, et Euroopa peab täitma oma lubaduse ja kehtestama veel sel aastal Ukrainaga viisavabaduse. Selleks, et ehitada kaasaegne, demokraatlik ja tugev 21. sajandi Ukraina, peab saavutama laiapõhjalise poliitilise konsensuse ja targalt ning täielikult kasutama tööriistu, mis Ukrainal juba on – assotsiatsioonilepe Euroopa Liiduga, NATO kõikehõlmav abipakett ja üldine edasiminek reformidega.

„Tahan kinnitada Eesti pühendumust teha Ukrainaga koostööd kahepoolselt, NATO-s ja Euroopa Liidu tasandil. Eesti aitab Ukrainat ka edaspidi julgeolekusektori reformimisel ja kaitsevõime kasvatamisel, jätkame haavata saanud Ukraina sõdurite ravimist Eestis ning panustame NATO usaldusrahastusse, kus meie rõhk on küberkaitsel ja meditsiinilisele rehabilitatsioonil,“ lausus peaminister.