"Eesti toetus Ukraina suveräänsusele ja territoriaalsele terviklikkusele on kaljukindel ning Ukrainale jääb alati õigus iseseisvalt oma tee valida," ütles Rõivas. Osa Ukrainast on seni okupeeritud ja sanktsioonid Venemaa vastu peavad Rõivase sõnul kehtima seni, kuni Minski kokkulepped on sajaprotsendiliselt täidetud. Oluline samm selles suunas oleks Venemaa valmisolek anda Ukrainale tagasi kontroll oma välispiiri üle. Ukrainal peab olema võimalus viia läbi valimised riigi idaosas Ukraina enda seaduste ning OSCE standardite kohaselt.

Rõivase sõnul mõistab Eesti Ukraina keerulist olukorda, kus riik peab võitlema korraga kahel rindel - lahendama nii konflikti Ukraina idaosas kui tegelema keeruliste reformide elluviimisega. "Meie soovime, et Ukraina saavutaks edu mõlemas," sõnas Rõivas ja kinnitas, et Ukraina toetamine jääb üheks Eesti peamiseks välis- ja julgeolekupoliitiliseks prioriteediks.

Rõivas ütles kohtumisel, et Läänemerre planeeritaval Nord Stream 2 gaasitorul oleks selgelt negatiivne mõju Ukraina energiavarustusele ning Kesk-Euroopa suunalisele gaasitransiidile. “Me oleme Euroopa Komisjonil palunud analüüsida gaasijuhtme vastavust Euroopa Liidu kolmandale energiapaketile,” ütles Rõivas ja lisas, et usub Komisjoni analüüsi objektiivsusesse.

Ukraina peab Rõivase sõnul kasutama iga võimalust vajalike reformide elluviimiseks. Vaja on sihikindlamalt võidelda korruptsiooniga ning reformida kohtusüsteem. Iseseisvad ja läbipaistvalt toimivad riiklikud institutsioonid on peaministri sõnul määrava tähtsusega ka Ukraina ja Euroopa Liidu vahelise viisavabaduse saavutamiseks.

Rõivas rõhutas, et reforme ja positiivseid samme on eelkõige vaja Ukrainale ja ukrainlastele endile.