Austatud riigimehed ja riiginaised! Head 20. Augusti Klubi ja Riigikogu liikmed! Kallid eestimaalased!

Täna möödub 26 aastat Eesti Vabariigi Ülemnõukogu ajaloolisest otsusest, millega kuulutati taas välja Eesti riiklik iseseisvus. Selle otsuse ja kõik järgnenu võlgneme me 69-le Ülemnõukogu saadikule, kes ei kartnud tol päeval enda saatuse pärast, vaid vaatasid kaugemale. Vaba Eesti suunas. Meie riik ja rahvas ei unusta teie rolli kunagi ning on teile teie julguse eest alati tänulikud.

Täna, 26 aastat hiljem, me teame, millised olid õiged sammud. Loomulikult me mäletame erinevaid arvamusi ja erisuguseid tõlgendusi, kuid oluline on see, et meid kõiki ühendas toona käegakatsutav unistus vabast Eestist. Olgem uhked nii Rahvarinde, Muinsuskaitse Seltsi, ERSP, Kodanike Komiteede liikumise, Eesti Kongressi, väliseestlaste pingutuste kui ka kõigi teiste meie iseolemist kalliks pidanud rahvaalgatuste üle. Kui aated meid ühendavad, siis ei suuda vaated meid lahku ajada.

Eesti ajalugu näitab korduvalt, kui tähtis on väiksearvulisel rahval tunda ära õige hetk, see erakordne võimalus, mis hiljem edu toob. Ka uued põlvkonnad peavad mõistma, et olulised sündmused ja kaalukad otsused ei ole lõppenud ega oota meid kuskil kaugel. Me teeme ajalugu iga päev. Me teeme poliitikat iga päev. Meie teod ja sõnad peavad sellele teadmisele toetuma, sest ajaloolisi murranguid ei saada alati Ülo Nugise selge hääl ja vali haamrilöök.

Head kuulajad!

Seisame täna meenutatavatest sündmustest inimpõlve kaugusel, ning vaba Eesti on taas sünnitanud ja üles kasvatanud kümneid tuhandeid lapsi. Meie veel mäletame toimunut elavalt, kuid nemad teavad neist sündmustest vaid lugude põhjal. Kõikjal meie ümber, terves ühiskonnas püüavad uued põlvkonnad praegu enam kui kahe kümnendi taha jäänud pöördelist aega enda jaoks mõtestada. Mis viis meie iseseisvuse taastamiseni ja kuidas me seda järgnenud ajal põlistasime? Ma loodan südamest, et suudame neile näidata, mida me toona mõtlesime ja tundsime.

„Iga su otsus on oluline. Iga tegu, iga sõna määrab edasist. Sa ei ole see, mida sa raha pärast teed. Su elu ei ole ette kirjutatud. Kõik, mida sa lood, hakkab samal hetkel teisest otsast lagunema.“

Nii ütles hiljuti intervjuus meie vabariigi 100. aastapäevaks valmiva draamasarja „Pank“ režissöör Jan Erik Nõgisto ja pani mind mõtlema. Eesti saatus ei ole ette kirjutatud, meie lugu ei ole veel kaugeltki valmis. Me loome seda pidevalt, kõigi oma mõtete, sõnade ja tegudega. Tõsi, vahel meie looming variseb, kuid sellest pole midagi. Niikaua, kui me Eesti vabadust kalliks peame, loome iga hoolest kantud otsusega endale parema tuleviku.

Ajaloos on hetki, kui kõik sõltub tõepoolest ühest julgest otsusest, kuid enamasti on vaja neid otsuseid teha rohkem.

Sellest juhtmõttest lähtudes võõrustasin 18. augustil Stenbocki majas Eesti endisi peaministreid. Kõigi Eesti Vabariigi valitsusjuhtide fotoseina avades tänasin kohalviibijaid meie riigi arengusse antud panuse eest. Olen veendunud, et iga meie valitsus on aidanud ehitada tugevamat Eestit ja teinud seda parimate kavatsustega. Seetõttu tuleb meil hoiduda pidevast vastandamisest ning oma inimeste õigeteks ja valedeks lahterdamisest. Peagi sajandat juubelit tähistav Eesti Vabariik ja tema rahvas väärivad palju enamat.

Lugupeetud saalisviibijad!

Lisaks iseseisvuse väljakuulutamisele ja alalhoidmisele tuleb meil oma iseolemisele ka tugev sisu anda. See peab olema tunda igas meie päevas, seda peab tundma iga meie inimene. Eestil tuleb oma elanikest rohkem hoolida, et olla üha parem riik oma rahvale. Isegi kui leidub neid, kes on väsinud olemast aina paremad Eestile.

Riigikogu ja valitsus ei tee lihtsalt „poliitikat“, vaid meie kohus on luua Eestimaa inimestele parem elu. Meie majandus ei kasva selleks, et ronida tabelite tippu, vaid tema viljad peavad jõudma iga inimeseni. Meie kultuur ei õitse õitsemise enda pärast, vaid ta teeb meid suureks. Sellist Eestit me tahame. Kui me kõike seda oskame silmas pidada, siis sellise Eesti me ka saame.

Ma soovin meile kõigile ilusat iseseisvuse taastamise päeva!

Jõudu Eestile!