Peaminister kinnitas, et Eesti positsioon ei ole Nord Stream 2 suhtes muutunud. "Tegemist on poliitilise projektiga, mis avaldab negatiivset mõju Kesk- ja Ida-Euroopa riikide energiajulgeolekule, sest see suurendab sõltuvust ühest tarnijast," ütles Ratas.

"Oleme jätkuvalt seisukohal, et kõik energiataristu projektid peavad olema täielikus kooskõlas Euroopa Liidu kehtiva õigusega ning vastama kõikidele energialiidu eesmärkidele. Nord Stream 2 projekt õõnestab ka Euroopa Liidu ühtsust ja kahjustab EL-i tõsiseltvõetavust, aga on ka otseses vastuolus EL-i Ukraina-poliitika eesmärkidega," leidis peaminister.

Esmaspäeval allkirjastati Nord Stream 2 rahastamislepingud

Nord Stream 2 AG ja Euroopa energiaettevõtted allkirjastasid esmaspäeval rahastamislepingud, millega astuti oluline samm Gazpromi poolt elluviidava Nord Stream 2 projekti teostumise suunas.

Nord Stream 2 AG allkirjastas Nord Stream 2 torujuhtme finantseerimise lepingud ENGIE’, OMV-e, Shelli, Uniperi ja Wintershalliga.

Need viis Euroopa energiaettevõtet kohustuvad tagama projekti pikaajalise rahastamise 50 protsendi ulatuses kogumaksumusest, mida praegu hinnatakse 9,5 miljardile eurole. Iga Euroopa ettevõte panustab kuni 950 miljoni euroga. Gazprom on ja jääb projekti vedava ettevõtte Nord Stream 2 AG ainsaks aktsionäriks.

1220 km pikkune Nord Stream 2 torujuhe, koguvõimsusega 55 miljardit kuupmeetrit aastas, loob otseühenduse Venemaa gaasimaardlate ja Euroopa tarbijate vahel. Torujuhe kulgeb Venemaa rannikult Läänemere kaudu Greifswaldi Saksamaal.

Ehitustööd algavad 2018. aastal ning lõppevad 2019. aasta lõpus.