Samas olid Euroopa Liidu valitsusjuhid ja riigipead ühel meelel, et püsiva majanduskasvu ja töökohtade loomise tagamiseks on jätkuvalt vaja reforme.

„Et töötus, seal hulgas noorte tööpuudus väheneks, on vaja läbi viia struktuurseid reforme,“ kinnitas peaminister Andrus Ansip kohtumisel. „Igas riigis peaksid ümberkorraldused olema suunatud esmajoones sellele, et parandada tööturu toimimist ning tõsta haridussüsteemi kvaliteeti.“

Ansip tõi näiteks Eesti kogemuse, kus kriisi puhkedes viidi tööturul ellu põhjalikud ümberkorraldused. Need aitasid kaasa kiirele kohandumisele ja tööpuuduse vähenemisele. Kiirelt on kahanenud ka noorte tööpuudus. Maailma majandusfoorumi riikide konkurentsivõime võrdlustabelis asub Eesti tööturu efektiivsuse näitaja poolest 12. kohal.

Ansip väljendas rahulolu, et Euroopa Liidu uus eelarve on samuti tugevalt reformidega seotud.

„Eestis on struktuurifondide raha olnud suureks abiks aktiivsete tööturumeetmete rakendamisel ning haridussüsteemi reformimisel,“ ütles Ansip. „Ma usun, et struktuurivahendite partnerluslepingute sarnased instrumendid ja Euroopa Liidu uue eelarve puhul rakendatav makromajanduslik tingimuslikkus aitab kõikidel riikidel reforme ellu viia.“

Ansip lisas, et Eesti pöörab edaspidi suuremat tähelepanu tootlikkuse tõstmisele. Ühe sammuna selle saavutamiseks tuleb peaministri sõnul kaasajastada kutsehariduse õppekavasid.

„Me tahame süsteemsemalt jälgida olukorda tööturul eesmärgiga viia kutseõpe paremini vastavusse tööturu tegelike vajadustega,“ märkis Ansip. „Eestil on ka plaanis töökohapõhise õppe võimaluste laiendamine – soovime rajada õpipoisiõppe korraldusliku ja tugistruktuuri. Samuti on kavandamisel töötukassa uus teenus „Minu esimene töökoht" töökogemuseta ja erialase hariduseta noortele.“

Käesoleva aasta juulis Berliinis toimunud noorte tööhõive tippkonverentsil leppisid riigipead ja ministrid kokku noorte tööhõive edendamiseks võetavates olulisemates meetmetes. Täna Pariisis aset leidnud kohtumisel tehti Euroopa Liidu liikmesriikide poolt rakendatud abinõudest vahekokkuvõte.

Kuna eelneva töökogemuseta noortel on tööturule siseneda keeruline, on Euroopa riikides noorte töötuse määr kaks kuni kolm korda kõrgem kui üldine töötuse määr. Eestis on noorte töötuse määr 16,1 protsenti, mis on oluliselt madalam kui Euroopa Liidus keskmiselt (23,1%).

Sotsiaalministeeriumi ja haridus- ja teadusministeeriumi koostatav noorte tööhõive tegevuskava esitatakse valitsusele hiljemalt 2014. aasta alguses ning seniste meetmete juurde loodavate täiendavate tegevustega alustatakse samal sügisel.