Peaminister Andrus Ansip sõidab täna Türkmenistani
Kesk-Aasia riikidega on oluline hoida häid suhteid kõrgel poliitilisel tasemel, kuna ainult nii on võimalik riikide vahelistes suhetes ja ka ärisuhetes edasi liikuda. Samas, nagu näitas äsjane Eesti kodaniku juhtum Tadžikistanis, võib tekkida akuutne vajadus suhelda ka esmapilgul kaugete riikidega väga ootamatult. Viimastel aastatel on peaminister külastanud kord aastas üht Kesk-Aasia riiki, eelmisel aastal Usbekistani, üle-eelmisel aastal Kasahstani ja tänavuse aasta Türkmenistani visiit on loogiline jätk Eesti välispoliitikale Kesk-Aasia suunal.
Visiidi käigus allkirjastab peaminister „Eesti Vabariigi valitsuse ja Türkmenistani valitsuse vaheline tulumaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise leping”, millega luuakse soodsad tingimused Eesti ja Türkmenistani vahelisteks investeeringuteks ning inimeste, kaupade ja teenuste vabaks liikumiseks. Samuti kõrvaldab leping rahvusvahelise topeltmaksustamise, mis võib tekkida kahe riigi seaduste koosmõju tulemusena. Leping aitab ennetada ka Eesti ja Türkmenistani kodanike, residentide ja äriühingute diskrimineerimist, kuna see leping kehtestab võrdse kohtlemise reeglid.
Eesti ja Türkmenistani majandussuhted on äärmiselt passiivsed. Suhete arendamiseks on peaministriga kaasas ka äridelegatsioon, kuhu kuulub 13 liiget kaheksast ettevõttest. Potentsiaali majanduskoostööks on mitmes valdkonnas – infotehnoloogia, transiit, laevaehitus, mereharidus, lennundus, aga ka innovatsiooni alane koostöö.
Türkmenistan on huvitatud e-riigi ülesehitamisest. Meie ettevõtted on valmis e-teenuseid (näiteks x-tee) Türkmenistanis ka välja arendama, kuid projekti õnnestumise tõenäosus on suurem kui sellel on Türkmenistani kõrgema võimukandjate poolne toetus. Eesti ettevõtetel on juba kogemusi e-riigi lahenduste väljatöötamisel Türkmenistani lähiregioonis, näiteks saab novembris valmis osa e-teenustest Aserbaidžaanis.
Koostööd saab arendada ka transiidi valdkonnas. Türkmenistani nafta ja naftatoodete põhiline transiitkoridor kulgeb praegu Musta mere kaudu. Kui riigi naftatoodete ekspordikasv jätkub, on Läänemeri Türkmenistanile kindlasti atraktiivne, kuna Musta mere terminalide võimsused ja torujuhtmete läbilaskevõime on piiratud ning võimsuste kasvatamine eeldab suuri investeeringuid. Eesti ettevõtetel on huvi Türkmenistanist tuleva naftatransiidi vastu.
