"Pealtnägija": Noormees hukkus politsei auto all, kuid justkui keegi ei vastuta
Rain oli 20. novembril saabunud vanematele külla. Rain läks klassikaaslastega välja.
Teiste seas oli temaga ka sõber Henri, kes sai ajateenistusest linnaloa. Pidu lõppes laupäeva 21. novembri varahommikul. Pisut enne kella viite seadsid sammud kodupoole ning nende joove polnud hilisema kontrolli alusel suur.
Samal ajal olid Tartus patrullis 25-aastane Igor ja 44-aastane Einar. Kell 5.02 sai politsei väljakutse, et nende kolleegid vajavad abi Tartu kesklinnas ööklubi Maasika juures, kus toimub kaklus. Asunud väljakutse sihtkohta teele, said nad aga uue väljakutse, et Tartu kesklinnas liigub relvaga inimene, kes istus taksosse.
Lõuna prefekti Tarmo Kohvi sõnul reageeriti sellele väljakutsele kogu vaba ressursiga, sest inimese elu võib ohus olla.
Ekipaaži rooli asus noorem Igor, vanem Einar istus kõrval. Nad panid politseibussil tööle küll vilkurid, kuid mitte sireeni. Seega läheneti kesklinna poole umbes 120-kilomeetrise tunnikiirusega, kuid hääletult. Kohvi sõnul on sireeni kasutamine juhi kaalutlusõigus. "Kuna tegemist oli varahommikuga, siis ei kasutatud sellel ajal sireeni. Ja põhjus on väga lihtne - terve linn magab ja kui seal korraga reageerib 4, 5, 6 autot, siis on seda lärmi linnaruumis piisavalt palju," põhjendas Kohv.
Hukkunud Raini isa Raul leiab, et Raini elu oleks päästnud vaid üks nupulevajutus.
Kohvi sõnul olid kõik asjaolud soodsad selleks, et õnnetus toimuks. "Seda otsasõitu ei oleks konkreetselt võimalik vältida olnud."
Vandeadvokaat Indrek Sirk sellega ei nõustu. Tema kinnitusel sõitis politseibuss aeglustamata mööda mitmest taksost, kus oleks võinud olla ka potentsiaalne relvaga kurjategija.
Varahommikul kella viie ajal vilkus foorides kollane tuli ning politseibussi kiirus oli 117 km/h. peolt tulnud Rain ja Henri olid jõudnud ohutussaarele. Henri sõnul nägid nad lähenevat masinat, kuid ei märganud vilkureid ega saanud aru suurest kiirusest.
"Kui ma jõudsin keskele, siis ta oli 15 meetri kaugusel, kirjeldas Henri hetke, kui ta sai aru, et nüüd läheb halvasti. Henri tegi imekombel väikse hüppe ja sai löögi tagumiku pihta, kuid Rain sai löögi politseibussi paremalt küljelt.
"Üks jõudis teha pool sammu rohkem, teine jäi õnnetuseks politseiauto parema nurga ette," ütles Sirk.
Rohkelt küsimusi tekitab, kuidas politseinikud ristmikul teed ületamas olnud Raini ja Henrit ei näinud ega ei aeglustanud. Hukkunud Rain kandis ka helkurit.
Politseibussi pardakaamera ei töötanud
Mitmed küsimused oleks saanud vastuse, kui politseisõiduki pardakaamera oleks töötanud.
Tarmo Kohvi sõnutsi peaks normaaltingimustes kaamera töötama.
"Ma olen täiesti kindel, et see kaamera ei olnud sisse lülitatud, sest sündmuskohale tulid koheselt sisekontrollibüroo ametnikud, kes kohtueelset uurimist läbi viisid, ja nende üks esmane ja kohene ülesanne oli veenduda selles, kas pardakaamera töötas või mitte," ütles juhtivprokurör Kaire Hänilene.
Poistele otsa sõitnud politseinik oli ka varem kolm avariid teinud
Tõeline jahmatus tabas perekonda aga siis, kui selgus, et noor politseinik Igor oli teinud juba enne kolm avariid, kusjuures kaks olid seotud kiire sõiduga.
Indrek Sirgi sõnul läks politseinik ühel juhul viima oma kolleegile tõenduslikku alkomeetrit, mida oli vaja seoses sellega, et kinnipeetud joobes juhi joovet tuvastada. "Oht oli möödas, politseinik seisis juba kõrval ja oli auto kinni pidanud. Teisel juhul oli keegi valvas kodanik teatanud, et üks purjus inimene kuskil magab ja politseil oleks vaja minna vaatama – samuti mingit akuutset ohtu ei olnud, vaid vilkurid pandi tööle ja mindi siis sinna kohale sõitma. Mõlemal korral põhjustas ta ise liiklusõnnetuse," rääkis Sirk.
Politseinikul süüd ei nähtud
Algul lõpetas asja uurimise ära Lõuna prokuratuur ja hiljem ka riigiprokuratuur. Seisukoht oli see, et noored ilmusid nii ootamatult teele, et juhil polnud midagi teha. Varasemad avariid ning sireenita sõitmine ei mängi juhtumi juures rolli.
"Kui minu poeg eksis, ta on selle karistuse saanud, kuidas teine pool töötab samal kohal edasi?" küsis Raini isa Raul.
"Sellistes otsustes, kas kriminaalmenetlus lõpetada või kellelegi süüdistus esitada või kedagi karistada, ei saa prokuratuur lähtuda emotsioonidest-sümboolsusest. Me saame süüdistuse esitada sellisel juhul, kui meil on võimalik välja tuua kellelegi konkreetne etteheide, mida ta tegi valesti, mida ta oleks pidanud tegema teistmoodi, milles seisnes tema vale käitumine," põhjendas Hänilene.
Perekonna eesmärk pole Igorit vangi saata, vaid see, et anda ühiskonnale sõnum, et kihutamine alarmsõidu nimetuse all pole normaalne.
Pere sõnul võiks Eestis üle vaadata alarmsõitude kord ja sireeni kasutamine. Peaks kaaluma, et see sireen peaks olema kohustuslik. See päästaks tulevikus palju elusid.
Politseinikuna edasi töötav Igor ütles "Pealtnägijale: "Mõtlen juhtunule kogu aeg ja mõistan, kui raske on Raini perel. Ma tunnen neile poja kaotuse pärast väga kaasa. Ka mulle on see olnud raske. Mul on väga kahju, et selline õnnetus juhtus."
