Kõik sai alguse sellest, kui eestlanna Veronika läks Taani õppima ja armus seal Nigeeriast pärit Henrysse. Nad abiellusid 2005. aasta juunis. Elu keerdkäikude tõttu palus Veronika juba sama aasta novembris mehel enda juurest ära kolida ning soovis lahutada. Enne seda pidi ta esitama taotluse separatsiooniks, vahendas "Pealtnägija".

Kui Eestis on järelemõtlemise ajaks - kas ollakse kindlad oma lahutuses või mitte - üks kuu, siis Taanis on selleks pool aastat. Just selle kuue kuu jooksul kadus aga Nigeeriast pärit Henry: lahutus algatati, kuid see ei viidud lõpuni ning juriidiliselt on Veronika tänaseni Henryga abielus.

Veronika liikus aga eluga edasi ning kohtus uue mehega, kellega tal sündis 2008. aastal tütar. Sünnitunnistuses märgiti tütre isaks aga Henry, kuna ametlikult pole Veronika ja Henry abielu lahutanud.

Veronika palkas advokaadi ja pöördus kohtusse, kuid sai vastuseks, et seadus ei luba põlvnemisvaidlustes midagi teha ilma kõiki osapooli kohtus ära kuulmata. Veronikal ei olnud aga võimalust Henryga ühendust saada: naine ei teadnud Henry elukohta, nii temal kui ka Taani politseil puudus mehega igasugune kontakt. Nigeeriasse päringu saatmist aga ei kaalutudki.

Üks võimalus oli ka DNA-test, kuid ka siin takerdus Veronika seadusesõlme: esmalt tuleb vaidlustada antud juhul Henry isadus (mis tähendaks jällegi, et Henryga on vaja kontakti saada), seejärel tuleb läbi viia isaduse tuvastamine ning alles selle tuvastamisprotsessi käigus saab teha DNA-testi.

Seitse aastat hiljem sündis Veronikale teine tütar, kelle sünnitunnistuses seisab samuti Nigeeriast pärit Henry perekonnanimi.

Veronika pöördus ka Euroopa Inimõiguste Kohtusse, kus ta jäi paraku kaotajaks. "Pealtnägija" andmetel on Eestis paarsada naist, kelle lapse sünnitunnistusel on isana kirjas fantoomisa ehk mees, kellel pole lapsega mingit pistmist.