"Pealtnägija" käitumishäirega poisi saatelõigust: tahtsime jõulise käsitlusega probleemile tähelepanu tõmmata
"Pealtnägija" saatelõik, kus kirjeldati 14-aastase käitumishäirega poisi ja tema pere probleeme, pahandas lastega tegelevaid spetsialiste ja sotsiaalministeeriumi. Saate tegijad kinnitavad, et eesmärk oli probleemile jõuliselt tähelepanu tõmmata ja see ka õnnestus.
Saate tegijad vastavad kriitikale oma Facebooki lehel, kus rõhutavad, et ligi 9 aastat ei suutnud ametnikud ja spetsialistid kirjeldatud probleeme lahendada, pärast saadet on pere aga tähelepanuga üle ujutatud. Et eesmärk oli jõulise sõnastuse ja selge jutuga probleemile tähelepanu tõmmata ning terav vastukaja sealhulgas saatusekaaslastelt näitab, et probleem on olemas.
"Tänases EPLis ilmus järjekordne kriitika Pealtnägija eelmise nädala käitumishäirega Kauri loo suhtes. Paar huvitavat nüanssi: 1) kõige suuremat nördimust loo suhtes avaldavad ringkonnad, kelle töö tulemusetusest lugu rääkis; 2) kui ligi 9 aastat ei suutnud süsteem selle pere - konkreetsemalt poisi - probleeme lahendada, siis pärast saadet on nad üleujutatud ametnike ja spetsialistide tähelepanuga; 3) ainult üks väljaanne (Postimees) küsis autori selgitusi, miks lugu sel moel sündis, aga jättis ka need avaldamata," kirjutab "Pealtnägija" Facebookis.
"Pealtnägija" avaldas Facebookis ka kõnealused vastused. Muu hulgas vastas Kärmas lehele, et ema ja poissi identifitseeriti sellises ulatuses pärast pikki arutelusid ema, kooli ja valla lastekaitsetöötajaga.
"Väikeses kogukonnas teatakse peret niikuinii, mujal ei tunta teda ka pärast saadet nt tänaval ära. Samuti oli meil palju juttu, milliseid detaile sisse, milliseid välja jätta. Ühelt poolt peab andma piisavalt detaile, et saadaks aru, kui tõsine asi on. (Näiteks pärast saadet on mõned kirjutanud, miks pole proovitud seda või teist. Tegelikult on, me lihtsalt kõikidest detailidest ei rääkinud," seisab vastuses.
"Loos on palju, palju detaile, mis me välja jätsime, sest need polnud hädavajalikud. Samuti ei tehtud seda lugu kergekäeliselt, vaid kokku kulus selle tegemiseks aasta."
Kärmas ei võta omaks halvustamist: "Kui ma õigesti mäletan, siis kõige hinnangulisem oli fraas "piltlikult Eesti kõige halvem koolipoiss". Tagantjärgi tarkusega, oleks pidanud valima pehmema sõnastuse. Pidasin seda sõnastust kasutades silmas ikkagi eelkõike seda, et tegu on poisiga, kes pole juba aastaid sisuliselt koolis käinud."
