Lesk rääkis ETV saates „Pealtnägija“, et veel mullu 6. novembril kaevas mees suvilas maad, kuid järgmisel hommikul kaebas halba enesetunnet ja naine kutsus mehele kiirabi.

Valga haiglas otsustati, et mehe seisund on tõsine ja ta tuleb viia Tartusse. Haige pandi kanderaamile, kuigi too oli naise sõnul veel avaldanud soovi minna omal jalal.

Haige paigutamisel kiirabiautosse kukkus mees kanderaamilt maha. Naise sõnul kukkus mees pea ees maha, jalad jäid üles rippuma. „Ta tõstis maas lamades veel pea üles ja küsis: „Mis nüüd juhtus?“. Lese sõnul olid need Kalju viimased sõnad.

Arstid kihutasid kanderaamiga tagasi Valga haigla palatisse ja algas elustamine. Kulus ligi tund aega, enne kui kutsuti naine ja öeldi talle, et meest ei suudetud elustada. Enne õnnetust oli mees veel elus ja rahustas naist, kuid pärast õnnetust suri. Kanderaami kokkukukkumine pidi põhjustama mehe surma.

Mehe surma pealt näinud naise arvates on kurb, et haigla pole temaga ühendust võtnud ega midagi selgitanud. Ta on veendunud, et tema mees suri kanderaami kukkumise tagajärjel.

Uurijad jõudsid aga järeldusele, et kanderaamiõnnetusel ei ole mehe äkksurmaga mingit pistmist. Leiti, et haigla ei ole mehe surmas süüdi. Naine aga arvab, et asi mätsiti kinni.

Valga haigla juhtaja Marek Seer väitis Pealtnägijale, et mehel oli väga raske diagnoos ja ta oleks surnud ka ilma kukkumiseta.

Omaste põhiline küsimus on, kas kanderaamile saab omistada vastutust, sest haigla sisejuurdlus jõudis just sellisele tulemusele. Raam vajus alla, see oli põhjus, kuid meditsiinilist raviviga haigla ei tuvastanud. „Miks see raam on alla kukkunud, on teadmata, jääb tunne, nagu must käsi oleks mängus,“ ütles Seer. „Juhtus väga kahetsusväärne juhtum, minu siirad vabandused.“

Politsei tegi Valga haiglale selge ettekirjutuse tasandada lävepakk, mis põhjustas kanderaami kokkukukkumise. Hoolimata sellest ei ole haigla lävepakku tasandanud, vaid on oma personali koolitanud.