Pealinna rohealad aina kahanevad

Tallinna linna avalikustamist ootavast uuest keskkonnastrateegiast, mis peaks kehtima kuni 2030. aastani, koorub välja kurb tõdemus: kuigi 1998. kinnitatud keskkonnastrateegias oli linn eesmärgiks seadnud olemasolevaid rohealasid, kui vähegi võimalik, hoida, on tänaseks selles valdkonnas asjad hoopis halvemuse poole liikunud.

Tallinna keskkonnastrateegia peaks idee poolest olema tähtis alusdokument, mis reguleerib kogu Tallinna kui ligi 400 000 elanikuga linna keskkonna valdkonnas toimuvat. Selle 2010. aastani kehtinud versioonis nähti ette, et arendussurvet linna elukeskkonda ja bioloogilist mitmekesisust rikastavatele rohealadele on võimalik vähendada, soodustades ehitamist räämas jäätmaadele. Paraku areng nii ei kulgenud ja praeguseks on paljud looduslikud rohealad muudetud ehitusmaaks, eeskätt era- ja kortermaju täis ehitatud, kirjutab Eesti Päevaleht.

Näiteks Tallinna rohealade planeeringu järgi on viimastel aastakümnetel juba täis ehitatud või siis hoonestamisel ligikaudu 16 protsenti linna piiresse jäävatest metsadest. Kõige enam on sealjuures rappida saanud näiteks Haabersti ja Pirita, vähemal määral ka Nõmme metsad.

Elurikkuse ekspert Lauri Klein nentis, et ühes rohealade pind­ala vähenemisega kahaneb üldjuhul ka linna elu- ja liigirikkus — eriti siis, kui majade alla jääb mõne kivisema linnaosa roheline lapike. „Rohelust on Tallinnas tegelikult palju, kuid enamik sellest jääb linna servaaladele,” tähendas Klein. Ometi on just servaalade metsad ehitustegevuse tõttu kõige enam kannatada saanud.

Igal aastal annab linn välja keskmiselt 12 000 puuraiumise luba, kuid avalikku ruumi istutatakse samal ajal kuni 1400 uut puud ja ligi 3000 põõsast.